Parkimise ABC: mida teha, kui parklas toimub liiklusõnnetus ja teist osapoolt ei ole silmapiiril?

Parkimine võib tekitada vahel parajat peavalu. Õnnetuse abil on kindlustusest suur abi.Foto: Shutterstock

Nädalavahetusel autoga ostukeskusesse sõitmine või suvel festivalile minnes võib päeva kõige närvesöövamaks hetkeks osutuda parkimine. Parklas on kitsad olud, kus kohtuvad erinevate oskustega juhid, kes igaüks pargib natuke isemoodi. Mida teha, kui parklas juhtub õnnetusi ning kuidas kasko ja kahjuabi autoomanikku aitavad?

Ära jätta kirja kojamehe vahele

Väga paljud juhid eeldavad, et kui sõidad näiteks parklas parkivale autole otsa ja kahju kannatajat läheduses ei ole, siis piisab, kui jätad kirjakese kojamehe vahele. Mõtte võib olla õilis, kuid tegelikult ei tohi nii teha. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, olenevad parklast võib kahju saanud auto seista parklas mitu päeva ning selleks ajaks kui auto omanik jõuab auto juurde, on silt loetamatuks muutunud või tugeva tuule tõttu lihtsalt minema lennanud.

Sellisel kujul kirja jätmist loetakse tegelikult aga sündmuskohalt lahkumiseks. Seega, kõige olulisem on õnnetuse puhul alati olukord fikseerida. Kui teist osapoolt ei õnnestu leida, siis tuleb esimene kõne teha politseisse ehk helistada numbril 112. Alles pärast seda võid sündmuskohalt lahkuda. Murede korral võib alati ühendust võtta IIZI kahjuabiga, kes vastab kõnedele 24/7 ja aitab tekkinud muredele vastused leida ja olukorda fikseerida.

Kui juht siiski otsustab sündmuskohalt ilma teada andmata lahkuda, siis võivad tagajärjed olla päris kurjad. Õnnetuse põhjustajal tuleb tasuda hiljem politseile trahv sündmuskohalt lahkumise pärast ning maksta tuleb ise nii enda kui kannatada saanud sõiduki remondi eest, sest kui olukord on jäänud fikseerimata ja osapooled on lahkunud, muutub olukord palju keerulisemaks ning kindlustus ei pruugi enam aidata.

Kui sündmuskohalt lahkunud juht siiski hiljem tuvastatakse, siis ootab teda kindlustuselt tagasinõue, mis tähendab, et kulud, mida kindlustus kandis kannatanu auto taastamiseks, küsitakse tagasi sündmuskohalt lahkunud juhilt.

Abikäe ulatab kaskokindlustus

Ükskõik, kas oled õnnetuse põhjustaja või sündmuses kannataja, suureks abimeheks  on kaskokindlustuse olemasolu. Reeglina on nii, et kannatanu auto teeb korda süüdlase liikluskindlustus, põhjustaja auto aga tema enda kaskokindlustus. Kui on olukord, kus põhjustajat ei suudetagi tuvastada, siis on kannatanu ainus võimalus kasko olemasolu. Kui seda ei ole, siis tuleb remondikulud kinni maksta oma taskust.

Seega tasub kaskokindlustuse leping kindlasti sõlmida, et vältida suuri remondikulusid, mis tuleks enda taskust kinni maksta. Kui hiljem suudetakse süüdlane siiski tuvastada, siis on kannatanul õigus ka kasko juurde kuuluv omavastutuse summa süüdlase kindlustusseltsilt välja nõuda.

Mitte mingil juhul ei tohi sõlmida omavahelisi kokkuleppeid

Kui õnnetus toimub, siis ei tasu kokku leppida mingis omavahelises summas, mida kohe peo peale makstakse, et vältida kindlustusega tegelemist. Suure tõenäosusega on ka väiksema plekimõlkimise või värvikahjustuse taastamine kulukam kui see 100 või 200 eurot, mida kokkuleppeliselt soovitakse pakkuda. Seega on kõige olulisem õnnetus fikseerida, siis ei teki ka võimalust, et süüdlane hiljem oma süülisusest taganeda püüaks.

Parkimine heinamaal

Suvi saabudes suureneb ka parkimine erinevatel heinamaadel, kuhu kõiksuguste festivalide aegu parkimisplatse rajatakse. Autoomanikel tekib õigustatud küsimus, kas tee kõrvale põllulapile ehitatud parklas kehtib kindlustus. Siinjuures on hea teada, et kui korraldajal on parkla registreeritud, siis autoomanikud üleliia muretsema ei pea ning kõik kindlustusega seotud toimingud toimivad täpselt samamoodi nagu näiteks ka kaubanduskeskuse parklas.

Kasulikud nipid sõidukiga parkimisel

Sageli avastakase sõidukilt mõlgid või täkked liiga hilja ja kes siis enam oskab öelda, kes kahju põhjustas. Väiksemad kahjud, uksetäkked või kriipsud võivad jääda ka kaskokindlustuse puhul alla omavastutuse piiri ja jäävad seega sõidukijuhi enda kanda. 

Kindlasti jälgi parkimiskohale sõites, et seal oleks nii palju ruumi, et sealt valutult välja ronida, ilma et kaasliikleja ja samas ka enda autot kahjustaksid.

Suurtes kaubanduskeskustes on parklad varutatud sageli valvekaameratega, millest võib olla suur abi, kui õnnetus juhtub kaamera vaateväljas. Samas, kui tunned, et sa ei ole väga hea parkija, siis tasub mõelda sellele, ehk on võimalus auto parkida veidi rohkem eemale, kus on rohkem vaba ruumi ja ohutu parkimisega seotud manöövreid sooritada. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.