Tulevikku on võimatu ennustada, kuid praeguseks on selge, et autotööstuse tulevik on elektri jõul sõitvate autode päralt. Vähemalt ideaalis.

Elektriautode tulekuni on veel aega

Ka kõige entusiastlikum elektriautode fänn ei vaidleks vastu, kui talle öelda, et oleme elektriautode maailma alles sisenemas ning järgmise kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul on elektrirevolutsioon väga ebatõenäoline. Kõige optimistlikumad prognoosid näitavad tegelikult, et aastaks 2030 moodustavad elektriautod kõikides sõidukitest koguni… 10%. See tähendab, et lähemad aastad ja aastakümned tuleb enamikel inimestel ajada läbi ikkagi sisepõlemismootoriga.

Kuigi mõned autotootjad on teatanud, et nemad enam diiselautosid ei toeta, ei ole diiselmootorite arendamine kuhugi kadunud. 

Reaalsus: diiselmootorite läbimüük kasvab ja elektriautod on kauge tulevik

Nõudlus diiselmootoriga autode järele on praegusel ajal vastupidiselt levinud arvamustele tegelikult hoopis kasvamas, mitte kahanemas. Ainuüksi Eestis kasvas Volkswageni diiselautode müük selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 50%. Jah, lugesid õigesti – diiselmootorite osakaal kasvas Volkswageni tootevalikus poole võrra ehk 16 protsendilt rekordilise 37 protsendini ning see kasv ei ole peatumas.

Suurim nõudlus diiselmootorite järele on väiksemate ja suuremate linnamaasturite segmendis. Kuigi enamjaolt võib uute linnamaasturite mootorivalikus näha pisikesi turboga bensiinimootoreid, on Eestis Volkswageni populaarseim diiselmudel just Tiguani linnamaastur. Nimelt on 82% kõikidest Eestis müüdud Tiguanidest just diiselmootoriga mudelid.

Diiselmootorid toodavad NOx ühendeid, mis on keskkonnale väga kahjulikud. Või kas ikka…?

Diiselmootoritega seostatakse tänase päevani ekslikult musta tossu ja palju keskkonnale ning sealhulgas ka inimestele kahjulikke ühendeid. See arvamus võis veel kakskümmend või viisteist aastat paika pidada, kuid juba viimased kümme aastat on diiselmootorid tegelikult oma bensiinil sõitvatest ametivendadest isegi kohati säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad.

Üks tuntud ühend, mille atmosfääri heitmises laialtlevinud arvamuse kohaselt on süüdi just diiselautode omanikud, on NOx ehk lämmastikoksiid. Samas on selline arvamus fakte vaadates kergelt kummutatud, sest alates 2008/2009 aastatest on kõik diiselmootorid varustatud nn kübemefiltritega. Selle tulemusena toodavad tihtipeale bensiinimootoriga sõidukid isegi rohkem tahked tahmaosakesi kui diiselautod. Arvesse tuleks võtta ka seda, et diiselmootorites kasutatav tehnoloogia on pidevalt arenemas ja kõikide tootjate eesmärk on suures laastus üks: vähem saastet, parem kütusekulu, rohkem võimsust.

Selle artikli lugeja on tõenäoliselt tuttav Euro nõuetega diisel- ja bensiinimootoritega, mida iga paari aasta tagant karmistatakse. Aga kas teadsid, milline on vahe 2011. aastal kasutusele võetud Euro 5, Euro 6b (2014) ja praegustes Euro 6d-Temp (2017) diiselmootorite heidetes?

Tõenäoliselt väike, paarteist kuni paarkümmend protsenti, eks? Tegelikult teatas Saksa autoklubi ADAC, et praegused Euro6d-Temp diiselmootorid toodavad keskmiselt 76% vähem NOx lämmastikuühendeid kui Euro 6b ja 85% vähem kui Euro 5 diislid. See tähendab, et juba paariaastane vahe diiselmootorite arengus tähendab vägagi märkimisväärset muutust keskkonnasõbralikuma tuleviku poole.

Aga kuidas on lood CO2-ga?

Kui varem oli uute mudelite infolehel kõige olulisemal kohal kütusekulu ja nullist sajani kiirendus, siis viimastel aastatel meeldib autotootjatele üha enam tuua esile CO2 heiteid saja kilomeetri kohta. Ka selle keskkonnale kahjuliku, kuid iseenesest täiesti looduslikult esineva ühendi tootmises süüdistatakse tihtipeale just diiselmootoreid. Erinevalt NOx ühenditest on aga siinkohal diiselmootoritega seotud ehk isegi rohkem väärarusaamisi ja iganenud tõekspidamisi.

Jah, ilma kübemefiltrita vanad diiselmootorid saastasid tõesti bensiinimootoritega võrreldes rohkem, kuid vaadates uusi Euro 6d-Temp diiselmootorite näitajaid ilmneb, et kohati toodavad need bensiini jõul töötavatest kaaslastest isegi kuni 25% vähem süsihappegaasi.

Diiselmootorite kasuks räägib lisaks heitenäitajatele ka kütusekulu

Eelnevalt sai välja toodud, et diiselmootorite nõudlus on suurim just linnamaasturite segmendis. Seda väga lihtsal põhjusel: maasturid on kõrgemate sõidukitena tuuletakistuse suhtes tundlikumad ning sellest tulenevat kõrgemat kütusekulu on mõistlik kuidagi korvata. Siinkohal tuleb jällegi mängu üks müüt, mis erinevalt eelnevatest ka reaalselt paika peab. Nimelt on diiselmootorid bensiinimootoritest tõesti efektiivsemad ja seega eelistavad paljud maasturiomanikud diiselüksusi just madalama kütusekulu tõttu.

Ärikliendile on oluline ka heitenäitaja, mistõttu arvutatakse tihti firmale autosid soetades lisaks kütusekulule välja ka keskmised heitenäitajad, hooldus- ja remondikulud. Just seetõttu ongi enamikes ettevõtetes kasutusel diiselmootoriga autod – auto omamise kogukulu on alates teatud läbisõidust selgelt soodsaim lahendus.

Oleme kindlad, et diisli nõudlus Baltikumis on ja jääb tugevaks. Sellest hoolimata, on iga kliendi enda otsustada, millist laadi sõidukivahend vastab kõige paremini tema ootustele ja vajadustele, olgu selleks siis diisli või bensiini jõul töötav sõiduk või hoopis elektri- või hübriidauto.