Füüsika vastu ei saa

Kõige esimene asi, mida meeles pidada on energia jäävuse seadus. Perpetum mobilet ehk igiliikurit veel leiutatud ei ole ja seega kui mingi aine peaks tegema kõike mitu korda ja palju paremini, siis tuleb see millegi arvelt.

Mis on üldse lisandi eesmärk?

Tavaliselt on kütuselisandid ühe konkreetse eesmärgiga. Kas selleks on siis kütusesüsteemi puhastamine, niiskuse eemaldamine, määrimisomaduste parandamine või hoopis efektiivsuse suurendamine.

Bensiinimootoril võib aidata lisand hapnikul kütuse molekulile paremini ligi pääseda, oktaanarvu ja rõhku mootoris suurendada ning kõige selle tagajärjeks ongi efektiivsem põlemine.

Diislil on peamiseks eesmärgiks puhtam põlemine, et vähendada tahmaosakesi. Mida vähem tahmanud on kütusesüsteemi osad, seda efektiivsemalt mootor toimib.

Mis halba võib juhtuda, kui lisandit panna?

Kui nüüd rääkida sellistest “teleturu” lisanditest või internetis müüdavatest imeravimitest, siis teadlastena on neid raske soovitada.

Otseselt ei saa öelda, et tegemist on pettusega. Need tooted võivad teha mingil määral küll seda, mis lubavad. Probleem on aga kogu pildi nägemises ja just kõrvanähtude testimises. Oluline on vaadelda kogu spektrit.

Keegi on kuskil midagi proovinud, aga väiksel ja nimetul tegijal ei ole ressursse ja kogemusi, et kõiki asju katsetada. Ega ei teki lisandi põlemisel ohtlikke  dioksiine ja furaane? Ega ei kaasne kulumist ja küttesüsteemi vananemist?

Lisand võib materjalidele halvasti mõjuda

Näiteks kummivoolikud, kus kütus liigub. Teatud ühendid võivad neid rabedaks muuta, eralduvad tükid ja ummistavad süsteemi. Mõnel juhul võivad punduda, läbimõõt väheneb ja voolikust läbi liikuv kütuse kogus ei ole enam õige.

Uuel tulijal, kellel võivad olla isegi parimad kavatsused, on algfaasis väga raske kõiki riske mõõta, testida ja vältida.

See ei tähenda muidugi, et suurtootjate omad on alati kindla peale minek, aga tõenäoliselt on need läbinud rohkem teste ja lubadused on seetõttu ka pigem tagasihoidlikumad.

Kütusekulu vähendamine rahaliselt mõttetu

Kui keegi tahab panna lisandit, et vähendada kütusekulu ning eesmärgiks on soodsamalt liigelda, siis tasuks enne arvutused ära teha.

Lisandid ei ole odavad ja kui keegi lubab, et lisand vähendab kütusekulu näiteks kuni 10%, siis isegi tasuks korraks numbrid kokku lüüa, tõenäliselt rahaline võit puudub.

Keskkonnahoiu osas kasutatakse valesid sõiduvõtteid

Puhtamaid heitmeid võivad lisandid teha küll. Just diiselmootorite puhul on sageli süsteem tahmanud, põlemine ei ole efektiivne ja tekib rohkem osakesi.

Samas võib selle sama tahmumise olla põhjustanud vale sõidustiil. Arvatakse, et kui pöörded hoida võimalikult madalal ja kulutada hästi vähe kütust, siis on see kõige “rohelisem” käitumine.

Tegelikult on tulemuseks see, et kütus ei põle puhtalt, süsteemid tahmuvad ja efektiivsus kaob. Seega tuleks pigem sõita natuke kõrgemate pööretega, kütusekulu on 4,9 asemel 5,0 liitrit sajale, aga mootor püsib kauem puhas.

Oluline on teada, et auto sõidab “ökolt” vaid siis, kui ta on ideaalses korras, seega mingist hetkest ei aita tahmanud mootoriga enam madalatel pööretel töristamine ka ja kütusekulu hakkab hoopis suurenema.

Kas lisand on mingil hetkel ka väga vajalik?

Kindlasti tuleb lisandeid kasutada väga vanade autode puhul. Need, mis on mõeldud sõitma pliid sisaldava kütusega. Samuti aitaks talveks pikemalt seisma jäävatel autodel (näiteks hobiautod) lisandi kasutamine küttesüsteemis niiskuse tekkimist ja oksüdeerumist ära hoida.

Seoses biolisandiga kütuste tulemisega, milles biokomponent maikuust veelgi suureneb, on lisandite kasutamine veelgi rohkem päevakorras.

Uute biokütuste puhul siis lisand veelgi olulisem?

Biokütuste tulek on natuke nagu tundmatu maa veel. Sealt tuleb kütusesse komponente, mida me ei tahaks.

Biomassi põhikomponent on süsinik, vesinik ja hapnik. Hapnik jääb kütuse sisse ja on oma omadustelt oksüdeerija. Piltlikult öeldes – kui hapnikul on võimalik endale midagi külge võtta ja ühendeid moodustada, siis seda ta teeb.

Tavakütuses hapnikuühendeid praktiliselt ei ole. Hapnik aga aitab kütuse vananemisele kaasa, seega kui biokütus pikka aega seisab, siis omadused muutuvad. Suureneb ka niiskuse tekkimine, sest biokütustes on rohkem vett sees.

Kas ise olete kasutanud ja mida soovitaksite lugejatel teha?

Kasutasin oma Toyota RAV4 2,2-liitrisel diiselmootoril, sest jõudu oli vähe ja tahmas. Kuna lisandi andis mulle Toyota esindus, siis muidugi kasutasin ja täitsa aitas, juba natukese aja pärast oli seis tunduvalt parem.

Uutesse ja garantiilistesse autodesse ärge pange midagi, kui just esindus ei soovita või teil tõesti on plaanis auto pikemaks seisma jätta (telefonikõne esindusse oleks igal juhul mõistlik).

Tühja paagiga sõitmise ohud

Nagu öeldud, kütusesüsteemi puhastamiseks ja määrimiseks võib lisanditest abi olla küll ning eriti diislite puhul mõistlik aeg-ajalt kasutada.

Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine just tänapäevaste biokütuste tõttu oluline olla, et süsteemist niiskus välja saada.

Samuti ei ole biokütustega enam nii hea sõita “aurude” peal. Kui sul paagi põhjas ainult natuke kütust ja auto niimoodi seisma jätta, siis järgmine päev ei tarvitse enam käima minna. Vesi on raskem kui kütus ja vajub paagi põhja, sinna kust süsteem mootorisse kütust võtab.