2019. mudeliaasta X4 on jätkumudel 2014. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud esimesele generatsioonile. X4 põhineb X3 platvormil ning on kuldseks keskteeks küsitava maasturiväärtusega X2 ning maskuliinse ja mahukama X6 vahel.
Kaks väga selget leeri
Üks on selge, langeva tagaosaga X4 on üks oakommikujulistest BMW maasturitest, mis löövad inimesed selgelt kahte leeri. Ühed arvavad, et kupeeliku välimusega lõigatud tagaosa muudab maasturi, mis niikuinii pole suurem asi maastikuhunt, veidigi stiilsemaks ning atraktiivsemaks. Teised jälle on kindlad, et lisaks kadumaläinud salongi- ja pagasiruumile on tegu totaalse fopaaga disainiinseneride poolt.
Mind kupeemaasturid nina kirtsutama ei pane, ometi mõistan, et neid võib olla raske armastada, kui sinus elab lisaks imelikule esteetikapisikule veel ka mingisugunegi praktilisuse austaja.
Jätame korraks kõrvale küsimuse, kas kõnealuseid kupeelaadseid maastureid ehk SAC (Sports Activity Coupe) tüüpi sõidukeid, nagu BMW ise neid nimetab, maailmale üleüldse vaja on.
Punnpõskne naabripoiss, mitte beebitransformer
Disain on lõpuni välja subjektiivne teema, ent üks põhilisi aspekte, miks mina varem X4 võimaliku igapäevasõidukina ei arvestanud, oli tema pisut veider ja kohmakas disain. Uus X4 on üldmuljelt tunduvalt sidusam. Eelmise generatsiooni võõrkehana tundunud udutuled on asendunud stange disainiga ühtesulavate tuledega.