BMW on vaatamata oma sportlikule suunitlusele andnud järele turu suurele nõudlusele ning paisanud turule oma kõige suurema mudeli – X7. Kas X7 on lihtsalt steroididel X5? Jah, X5 võimaldas samuti kolmandat istmerida ning oli nii ruumilt kui välimuselt ruumikas, ent X7 tõestab, et pisem vend on siiski tunduvalt väiksem.
Tegelikult suurus ikka natuke loeb
X7 on meeletult suur auto, selle suurust on linnapildis raske mitte tähele panna ning sõitjateruumis võimatu unustada. Sellega sõites tunduvad autod, mille kohta sa varem poleks eales osanud arvata, et nad on väikesed, suisa miniatuursed.
See ei ole aga tingimata halb asi. See tähendab, et X5 kolmas istmerida tundub nüüdseks naeruväärne, sest X7 muudab selle päriselt mugavaks. Võiks suisa öelda, et kolmanda rea rahvas võib tunda end sama tähtsalt, kui teise rea oma, ent seda üksnes juhul, kui sa ei asenda teise istmerea kolme kohta hoopis kahe mugava kaptenitooliga.
Küll aga tasub meeles pidada, et kui pikematel reisidel on kasutusel ka kolmas istmerida, tuleb pagasile leida alternatiiv, tõenäoliselt boks katusel, sest muidu jääb istmete taga ruumi üksnes kahele pisemat sorti kohvrile.
Kolmanda istmerea toredusest hoolimata on X7 veelgi toredam, kui seda mitte kasutada! Kui klappida kokku üksnes viimane rida, on pagasiruumi piisavalt, et vedada oma neljajalgset haugumasinat, ilma et tal peaks olema probleemi ümber pööramisega või pikkadel sõitudel lebotamisega.
Pagasiruumis on juhtpult, mis lubab sul valida kahe võimaluse vahel – maksimaalne reisijate ruum või maksimaalne pagasiruum. Viimane variant pakib tagumised istmeread automaatselt kokku.
Istmete automaatikarobot peab veel harjutama
Või noh, peaaegu automaatselt – vahel ei tule tal viimase istmerea peatugede automaatne kokkuklappimine kuigi edukalt välja ja peab ise veidi kaasa aitama, aga olgem ausad, see on köömes võrreldes kogu selle vaevaga, mis kõikide nende istmete manuaalseks kokkuklattimiseks kuluks.
Kui sellega kahepeale lõpuks hakkama saate, on ruumi piisavalt, et vedada külmkappe ja pesumasinaid. Klaveritega ilmselt läheb napiks, aga poleks ka aus kogu minibussi turgu ühe bemmiga ära nullida.
Ja tegelikult seda X7 isegi ei ürita. Meeletust massiivsusest hoolimata on ta meeldivalt edev ja viisakas. Istmed on reguleeritavad nii paljudes suundades, et järg kaob käest ja lisaks sellele võimaldavad nad ka värskendavat massaaži.
Tõsi küll, see on pisut veider ja kohati tundub lihtsalt, et X7 liigutab sind istmepadjal üles-alla, ent massažiistmete puhul vist ongi olulisem teadmine, et nad ON olemas.
Vaikne nagu vaakumis
Olgugi et tegu on ideaalse pereautoga, kuhu lapsi mahub rohkem kui neid enamikel jagub, on X7 kõige nauditavam üksi või napisõnalise sõidukaaslasega kahekesi. Seda sel lihtsalt põhjusel, et tegu on us-ku-matult vaikse autoga.
Kogu välismaailm on sinu jaoks täiesti ebaoluline ja miski ei sunni sind muusikat valjemaks kruttima, kui sa seda teha ei taha. Ja teisest küljest – kolmandas istmereas istuvatele lastele ei pea vaid viisakalt noogutama, sest sa päriselt kuuled, mida nad räägivad.
Mis puutub juhiabidesse, siis testiautol oli valik võrdlemisi kummaline. Puudus adaptiivne püsikiirusehoidja, küll aga oli olemas liigselt agar rajahoidik, mis päris kiiresti väljakannatamatuks muutus.
Küll aga oli adaptiivse püsikiiruse asemel valitud midagi sootuks erilisemat – LED-id panoraamkatuses, mille värvi saab muuta ja mis tekitavad pimedas illusiooni, et kassiopeia ja suur vanker ongi tegelikult lillad ja ükssarvikud on olemas.
Isiklikult eelistaksin, et mu auto oskaks eesoleva auto järgi kiirust valida, mitte tekitas minus muinasjutulisi illusioone, ent see on tõenäoliselt juba puhtsubjektiivne teema.
X7 ei ole ehk väljast kõige atraktiivsem auto – ruumikus on teinud oma töö ning esialgu tundub ta ehk pisut tahumatu ja külmikulaadne, ent lähemal vaatlusel pole ta sugugi mitte inetu. Minu südame võitis lisaks teravatele kerejoontele muidugi Arctic Grey Metallic värv, mis oh-kui-ilusti istus kokku sadulapruuni sisuga.
Me ei räägi selle auto puhul sportlikkusest, või kui me just peame, siis me andestame igasuguse õõtsuva kurvi tänu kõigi laste, koerte ja kohvrite ruumile, mille pärast me seda autot päriselt tahame. Ja pealegi saad sa end istmesse nii tugevalt ja kindlalt kinni kruttida, et sul lihtsalt ei jää ruumi õõtsumise üle nurisemiseks.
Valikus on kolm reaskuuest mootorit – 340-hobujõuline xDrive40i, 265-hobujõuline xDrive30d ning 400-hobujõuline M50d, mis veab kõik need kaks ja pool tonni nullist sajani 5,4 sekundiga… On oodata ka pistikuga versiooni!
Jäänud on veel kaks kõige tähtsamat teemat. Üks neist on need meeletusuured neerud. Ma poleks arvanud, et ma seda ütlen, aga nendega harjub meeletult kiiresti ära ja tänaseks on mul imelik mõelda, et olemuselt ja suuruselt nii suurel autol oleks väiksemad neerud.
Ma loodan, et kui galerii viis korda läbi vaadata, siis ma pole enam ainus, kes neid neere tolereerib.
Ja teine tähtis teema on hind. Võimsaima mootoriga X7 baashind on 117 000 eurot ning teised kaks mootorid jäävad veidi üle 90 000 euro kanti. Mis positiivne – X7 baashind sisaldab endas juba algselt rohkem toredaid asju kui seda sisaldas endas X5 baasmudel, ent siiski on palju asju, mille eest tuleb lisaraha välja käia.
Samas on alust arvata, et auto, mis kogu oma funktsionaalsuse ja ruumikusega suudab oma majesteetlikkuse ja elegantsiga võistelda seitsmenda seeria olemusega, on päris paljude jaoks oma hinda väärt.
Jah, osta,
sest auto, mis kogu oma funktsionaalsuse ja ruumikusega suudab oma elegantsiga võistelda seitsmenda seeria olemusega, on päris paljude jaoks oma hinda väärt.
