Konkreetne auto, millega paavst sõitis, kahjuks saadaval ei olnud, seega läksime sõitma sarnase luukpära kerega Tipoga, millel 1,6-liitrine mootor, automaatkast ning tippvarustus.

Siin on põhjused miks see auto paavstile sobib ning ka mõned soovitused tootjale, kust saaks veel paremaks minna.

1. Lihtne nagu kümme käsku

Möödas on ajad, kui kiriku võimsust oli vaja rõhutada kullatud altari ja rohke luksusega. Samuti ei pea asja viima naeruväärsuseni, kus kirikupea sõidab eesli seljas või käib sootuks jalgsi. Tipo on selleks otstarbeks ideaalne.

Piisavalt askeetlik ja lihtne kogu oma olemuses. Nagu tõeliselt pühendunud väikelinna pastor, kes teab ja tunneb kõiki, tarbetult ei patroniseeri ning rahvaga suheldes ei kasuta võõrsõnu. Nagu näiteks “patroniseerima”.

Jah, seal autos on palju plastikut, aga tekstuur on teistsugune, kui tavaliselt odavautodel ning see mõjub palju paremini. Kõik on selge, konkreetne ja lihtne. See auto saab jutule kohe ka kõige sõnaahtama ja tagasihoidlikuma koguduseliikmega.

2. Linnarežiim on eriti mugav Vatikanis

Armatuurlaualt leiab nupu CITY. Sõitsin ja nuputasin, mida see teeb? Püüab ökonoomsem olla ja mõjutab käigukasti? Väljalase valjemaks, et oleks kuulda – paavst tuleb?

Ei midagi nii keerulist. See muudab vaid rooli tunduvalt kergemaks, nii et väikses Vatikanis oleks lihtsam manööverdada ja parkida. Kasvõi ühe näpuga, kui teise käega vaja näiteks inimestele lehvitada või hoopiski patuste suunas noomivalt vibutada.

3. Kardinalid mahuvad ka kaasa

Kuigi kitsastes linnaoludes võiks ju mugavam olla näiteks Fiat 500, siis Tipo vaatab sammukese ettepoole. Paavst saab sõidule võtta kaasa vähemalt kolm täismõõdus kardinali ning taha keskele mahuks veel üks kribum ka ära.

Kesktunnel on olemas aga piisavalt madal, nii et keskel istuja põlved ei pea kohatult kronksus olema ning rüüserva alt ebasündsalt välja paistma.

Sõiduasend on võrreldes keskmise kirikuistmega lausa luksuslik ning missale võib sõita ka päris kaugetesse maanurkadesse. Samas eeldab selline väljasõit, et eesistujad ei lebota ja laiuta kohatult. Aga olete te näinud lösutavat kardinali või paavsti? Tiaara peab ka sõidu ajaks ära võtma, sest see on ikkagi pigem väikeauto.

4. Vaikne nagu kirikus

Me peame meeles pidama, et räägime antud juhul autost, mis on hinna poolest põhimõtteliselt järgmine aste peale Dacia Loganit.

Seetõttu üllatas Tipo tõepoolest oma vaiksusega. Mootorit kuulis linnas korralikult vaid siis, kui gaas põhja lüüa. Maanteel tekkis tuulemüra peamiselt peeglite juurest, mida võis võimendada proovisõidu päeval valitsenud tormiilm. Proovisõidu auto oli läbinud ligi 8000 kilomeetrit ja kuulda polnudki ühtegi naginat.

Meenutas vaikset jutusuminat enne seda, kui õpetaja kantslisse astub ja ootavalt vaatama jääb. Jutluse ajal kostub vaid üksikuid köhatusi ja riietekahinat.

5. Pärti kannatab ka kuulata

Proovisõidu autol oli kõrgem varustustase, seega puutetundlik ekraan ja kõik kaasnev. See tähendas omakorda, et muusikat sai ka kuulata. Näiteks Arvo Pärti.

Ja kui kirikupea viibib üksi autos ja tahaks natuke noorust meenutada, siis Argentiina tangod kõlavad ka hästi. Ei mingit võimalikult odavat ja plekist kõla, mida läbi pläriseva plastiku lastakse. Aga tuleb meeles pidada, et tegemist oli ikkagi tippvarustuses autoga.

6. Meediasüsteem eeldab head silmanägemist

Ekraani plussiks on selle hinnaklassi kohta väga hea teravus ja kvaliteet. Miinuseks aga see, et tekstid ja vajutatavad nupud on päris väikesed, seega munakivitänavatel opereerimine on raske ning vanemal inimesel ilma lähedale vaatamise prillideta ka. Soodsamatel versioonidel on meediasüsteem ilma ekraani ja puutetundlikuseta.

Kasutatavuse osas jällegi plusspunktid, sest menüüd on selgelt tähistatud ning ka arhailisema ja ladina keelse sõnavaraga harjunud inimene peaks asjad aetud saama.

7. Pagasiruumil on mitu pattu hingel

Pagasiruum on väga sügav ja kõrge servaga. See tähendab, et kui sinna on vaja tõsta raskemaid asju, näiteks raamatukaste, ristimisvaagnat või muud eluks vajalikku, siis vanem inimene riskib seljavigastusega.

Samuti ei saa Tipoga palverännakule minnes arvestada autos ööbimisega. Tagumise istmerea seljatoed saab küll alla lasta, aga siledat põrandat ei teki.

8. Rool ei usu endasse

Vaimline inimene teab, kus on tema keskpunkt ja toetub sellele. Proovisõidu Tipo rool seda alati ei leidnud. Oli hetki, kus sirgel teel oli rool paar kraadi viltu. Seda otseks korrigeerides hakkas auto loomulikult teelt lahkuma. Võib olla oli see konkreetse auto viga, aga paar korda tuli seda ette.

Sõiduomadustest vaga inimene ei räägi ja polegi siin miskit rääkida ka. Sõidukogemus nagu pühapäevane jutlus, natuke veniv, suuremalt jaolt igav, üksikute teravamate lausetega.

9. Väiksemad veidrused tuleb andestada

Vaga inimene harjub kõigega. Ilmselt mõned nädalad selle autoga sõitmist ja juba leiab eksimatult üles ka suunatule kangi, mis on roolist ootamatult kaugel ja raske käiguga. Justkui oleks täistulede sisselülitamisel kang roolist eemale lükatud.

Palun andestust nendelt kahelt-kolmelt juhilt, kes minu katsetusi suunatule kangiga vilgutamiseks pidasid. Samas, hoogu võib ju alati maha võtta.

Teisel pool rooli on kojameeste kangiga ka naljakat teed mindud. Ühekordseks pühkimiseks saab kangi üles klõpsata. Püsivamaks toimetamiseks tuleb aga seda sobivasse režiimi otsast keerata. Tehtav, aga harjumatu.

Käigukangi lüliti vajutamisel läheb ka ilmselt veidike aega enne, kui sõrmenahk sinna enam vahele ei jää. Väike valu õpetab kõige paremini.

10. Vabandama ei pea millegi pärast

Paavst Franciscusel ei ole kerged ajad ja vabandama peab palju. Vähemalt auto osas on mure maas. Tipo on päriselt üks vaga ja tähelepandamatu auto, just ristiinimesele kohane.

See on täpselt selline sõiduk, mida soovitada oma vanematele või neile, kes tõesti tahavad asjalikku, elementaarse varustusega (elementaarne tänapäeval tähendab vähemalt püsikiirusehoidjat, Bluetoothi ja automaatkasti) ja soodsat varianti, aga Dacia miskipärast ei sobi. Teatud ajastu inimesed, kes viimati vahetasid autot 1990ndatel ja siis ka Lada näiteks Opel Vectra vastu, leiaks Tipo kõva sammu edasi olevat.

Hinnad algavad 12 990 euro juurest (sedaan). Kõige-kõige kallim diiselmootoriga universaal maksab 21 490 eurot, mis sisaldab kõike, mida üldse Tipole saab lisada. Proovisõidu auto oli samuti tippvarustuses ning letihinnaga 18 235 eurot. Samas ei ole see kindlasti mitte väikeauto vaid ikka pereauto mõõtu.

Kusjuures vähemalt tippvarustusega Tipos istudes ei ümbritse sind (rõhuv) odavuse hõng. Samas puuduvad seal ka kiiksud, tarbetud ilulisad ja igasugune ambitsioon olla “urbanistlik” või auto, mis “täidab su unistused ning avardab meeled”.

Ahjaa – 5 aastat läbisõidupiiranguta(!) garantiid. Sa oled kaitstud ja hoitud.

Jah, osta,

, sest see on Dacia järel üks soodsamaid autosid, mis hetkel turul on. Võrdselt vähe nii vigu kui ka emotsioone. 5-aastase garantii ning soodsa hinnaga, aga ilmselt järelturul väga ei roki, seega pigem planeerida pikemat kooselu.