Rannalugemist valides on sul muidugi kiusatus haarata kaasa viimane Jack Reacheri tellis. Aga kuna sa kahtlustad, et kõik möödakäijad peavad sind seepeale automaatselt parajaks persevestiks, võtad midagi, mis kõneleb Vana-Roomast. Ja elutuppa pilte riputades tead, et Lamborghini Countach lihtsalt ei passi. Nii et valid parem heaga midagi põnevat ja imelikku.

Seks on iga meie ostu algpõhjus, olgu sigarettidel, mida suitsetame, õllel, mida joome, ja eriti autodel, mida juhime. Kuskil väikeses ajusopis ketrab ju lakkamatult lint: “Jah, ma tean, et see võtab 5000 kilomeetri peale liitri kütust ja maksab vaid mõne penni, aga selle roolis näen ma välja nagu idioot…”

Istud nagu kosmosesüstiku Enterprise kaptenisillal

Kõik see toob mind kenasti Porsche uue Panamera ukse ette. Jah, ma tean, et olen sellega varemgi sõitnud ning seda siinsamas lehekülgedel arvustanud. Aga too kirjatükk sündis, kui olin läbinud paar kilomeetreid kohatuid Mallorca teid, vaeveldes ise kopsupõletikus. See siin on päris arvustus, kirjutatud pärast ausat sõitu täitsa tervena.

Panamera ust avades ja sisse istudes tabab sind kohe meeleheitlik soov seda osta. Sa tunned end oled pisut vähem kookonis kui eelmises mudelis, kuid erakordselt kerge uks ja hiiglaslik käigukast naelutavad su siiski enda vahele. Just see kookoni-tunne oli üks peamisi põhjuseid, mis vana Porsche 928 nii ihaldusväärseks muutis.

Käigukast pole hiiglaslik mitte niisama eputamiseks. See on koduks paljudele huvitavatele nuppudele, mis kõik töötavad nagu täisverelised sakslased. Laiekraan armatuuril aga lubab sul tegeleda kõigi nende asjadega, millega vasaku käe nuppudega tegeleda ei õnnestunud. Istud seal ikoone vajutades nagu härra Sulu kosmosesüstiku Enterprise kaptenisillal. Ainult, et su käed on kuumemad. Palju kuumemad.

Hea mäng juhuks, kui sul on igav ja satud Porsche salongist mööduma

Seda seetõttu, et oled tööle vajutanud roolisoojenduse. Sul pole aimugi, kuidas see käis. Küll aga on selge, et kui sa seda kohe välja ei lülita, sulavad su käed otsast ära. Nii viskadki põgusa pilgu üle salongi, et leida off-nuppu, kuid seda ei paista kuskil. Ja siis meenuvad sulle ema sõnad, kui olid kurtnud kadunud kingade üle: “Otsisid sa ikka korralikult?” Otsid siis veel korralikumalt. Lappad läbi kõik juhtpaneeli menüüd, paned lugemisprillid ninale ja ronid isegi istmete all ringi.

Lõpuks annad ikkagi alla, guugeldad ning leiad nupu… Aga ma parem ei ütle, kust. Sest see on päris hea mäng hetkeks, mil juhtud järgmine kord igavledes Porsche salongist mööda jalutama. Lase siis müügimeestel endale tass teed teha ja las tuhlavad terviseks. Paras neile, et selle nii põhjalikult ära peitsid.

Lõpuks on rool aga pihku võtmiseks piisavalt jahtunud. Ja ma ei hakka keerutama – järgnev on vapustav.

Parkimine läheb sulle maksma 10 000 eurot

Saadaval on kolm mootorit. Ühes otsas on diisel, mis lubab sul tankimata sõita küll võrratud 1280 kilomeetrit, aga mille parkimine läheb sulle maksma 10 000 eurot, kuna erinevad linnavalitsused on otsustanud, et diisel on saatanast. Teises otsas on pagana suurepärane V8 turbo, mille parkimine maksab mõne sendi, sest tänasel päeval on see lihtsalt okei.

Imelikul kombel pole see aga seesama võrratu V8, mida Porsche emafirma Volkswagen kasutab nii Audi A8-s kui Bentley Continentalis. See on täiesti teine V8, mille turbo on pistetud silindrite vahele. Ja see on suurepärane. Tõeliselt suurepärane. Enamuse ajast on see vaikne ja sile, aga kui seda pisut torkida, laseb see välja madala urina nagu koer, keda tema unes segatakse.

Mõistagi on seal omajagu võimsust, aga kõik see on jagatud rataste vahel geniaalsete algorütmidega, mis tagavad, et ükskõik, mida sa ka teed, istub auto turvaliselt teel. Ent samas tundub see kerge, kuna suur osa sellest on alumiiniumist. Mistap on ka uks nii õhuline.

See on endiselt väga-väga kaugel mingistki nägususest

Eelnimetatud põhjustel tunduvad hiiglaslikud pidurid pisut ülepingutatud. Tundub, et need suudaksid seisata isegi Airbus A380. Pedaali vajutades tundub aeg-ruum muutuvat täiesti märkimisväärselt. Minu testautol olid need veel takkapihta keraamilised süsinikuga tugevdatud kettad, mis sisuliselt tagavad igikestva tõhususe.

Ärge saage valesti aru: selle autoga on võrratu sõita. Ja see ei tundu ühestki otsast suure viieukselise luukpärana, mille pagasnik on piisavalt suur aianduskeskuses käiguks ja millel on allalastavad istmed ja (täpselt) parajalt ruumi kahele täiskasvanule ka taga. Teelgi püsib see hästi, nii et kõigil on lakkamatult mugav.

Üks probleem siiski on. Jah, oma eelkäijast on see ilusam, ent sama hästi võiks öelda, et see on ilusam kui lahtine haav. Teisisõnu on see endiselt väga-väga kaugel mingistki nägususest või veetlevusest. Takkapihta oli minu testauto värvitud täpselt seda tooni punaseks, mida võib kohata paar aastat roostetanud Uus-Meremaa kiirkaatritel. Mis veel hullem – see värv kuulub lisade alla, mistõttu küsib Porsche selle eest peaaegu 3400 eurot.

Mitte keegi ei osta seda autot välimuse pärast, mis tähendab, et selle omanikele pole seks enam oluline. Mis küllap märgib drastilist muutust Porsche klassikalises klientuuris.

Jah, osta,

Suurepärane auto nii tehniliselt kui sõidurõõmu mõttes. Küll aga deklareerid sa seda ostes teatud perioodini jõudmist oma elus.

Porsche Panamera Turbo