Volkswagenil jäi arenduseks pisut alla kolme naela

Volkswageni probleem on topeltkeeruline tänu Dieselgate’ile. Palju raha on kulutatud sellele, et kliendid, kes said nüüd endale parema auto kui siis, kui regulatsioonidele oleks järele antud, saaksid ikka korraliku kompensatsiooni. Nii jäigi kassasse vaid 2,75 naela teadus- ja arendustöö jaoks.

Mis toob meid uue Golf GTIni. Või noh, VW väidab, et see on uus – tegelikult on see facelifti saanud Mk7 – lootuses, et praegused omanikud tunnevad kohustust vana mudel maha müüa ja anda oma allkiri punktiirile, mis seisab järjekordse absurdse lepingu all, mille kontorirotid on välja nuputanud.

Mina olen üks neist praegusest omanikest. Golf GTI on minu igapäevane sõiduriist. See on ekstreemselt hea auto, kui ignoreerida fakti, et ta arvab lakkamatult, et tal on rehv purunenud, ehkki tegelikult ei ole. Istun hommikul autosse, käivitan ja see ütleb mulle: “Rehv on katki.” Vajutan siis nuppu kirjaga: “Ei ole”. Kui tahan õhtul töölt koju tagasi sõita, ütleb see: “Rehv on katki”. Ja mul hakkab suust vahtu tulema. Viisin selle esindusse, kus nad tegid ajule restardi ja kinnitasid, et kõik rehvid sisaldavad sama palju õhku. Järgmisel hommikul teatas see: “Rehv on katki.”

Täna lahendasin probleemi ja tõmbasin armatuurile kleeplindi, mis selle teate ära varjab. Ahjaa, ja toppisin kõrvalistuja istme ning konsooli vahele flanelli, et leevendada lakkamatut raginat, mille olemasolu auto ise tähelegi ei tundu panevat.

Kui need asjad kõrvale jätta, on see auto võrratu. Varustatud nagu Bentley, läheb edasi nagu Ferrari ning ummikus – kuna see on halli värvi Golf – ei tee keegi minust pilti. Mis juhtub alatasa, kui istun milleski silmatorkavamas. Ehk ükskõik milles muus.

Mis vahe on uuel Golfil ja eelmisel Golfil?

Igatahes, kuna mu auto on läbinud vaid 9300 kilomeetrit, tuleb mind kõvasti veenda, et selle uue mudeli vastu vahetaksin. Aga olen ettepanekutele avatud, nii et VW jättis ühe mulle kontori ette.

Vaatasin seda väga pikalt. Ja siis vaatasin oma autot. Ja siis uuesti uut ja siis jälle enda oma. Pärast õige pikka pendeldamist taipasin, et kui minu auto on relvahalli karva, siis uus on päris kindlasti valge. Pärast veel mitut pikka pilku märkasin ka, et uuel mudelil oli pisut teistsugused esituled ja mõned kohandused ratastel. Sisse istudes märkasin aga hetkega, et vanasti üsna atraktiivse välimused spidomeeter ja tahomeeter olid asendatud vähem atraktiivsete instrumentidega.

Ja takkapihta pidin auto käivitamiseks mõeldud nupu vajutamise asemel lükkama võtme lukuauku ja keerama. Seda pole ma pidanud tegema sellest ajast saati, kui keegi tabas ära, et avarii korral põhjustab rooli alt välja turritav võti juhi põlves paraja kaose.

Seejärel märkasin käigukangi. Ja sidurit. Ja mõtlesin: “Ei. Palun vabandust. Väljas kallab. Liiklus on niikuinii jäle ja elu liiga lühike, et peaksin iga kord paigalt võtmiseks vasakut jalga kasutama.” Ronisin uuest mudelist välja tagasi enda omasse, millel on labadega käiguvahetus. “Rehv on katki,” teatas see kleeplindi alt.

Veider. Mitte just ammu kuulusin minagi mehed-sõidavad-manuaaliga-leeri. Automaatsed ja kahe siduriga alternatiivid olid nõrkuse märk. Minu peas tähendasid need, et sa oled kuivik – et olid vabatahtlikult valmis andma kontrolli üle algoritmile. “Aleksander Suur poleks ealeski automaatkäigukasti tellinud,” müristasin inimeste peale, kes seda teinud olid. Nüüd tundub mulle, et manuaali osta on sama kui soetada ilma puldita teler. Kes küll ütleb “Mulle meeldib kanali vahetamiseks toolist püsti tõusta”?

Võib-olla on asi selles, et olen vanaks jäänud. Aga pigem ikka selles, et moodsad labadega käigukastid reageerivad igast inimesest kiiremini. Ja vasak jalg võib vabalt raadio saatel takti lüüa.

Maailma kuumim luukpära

Tükk aega hiljem pidin muidugi oma eelarvamuse ja kehalise jõudeoleku unustama ning uue auto sõitma viima. Mulle oli räägitud, et selle kaheliitrises turbomootoris on 10 hobujõudu rohkem kui vanas mudelis ning see võrdub 3 km/h suurema tippkiirusega. Mis kõlas suurepäraselt. Aga tegelikult on VW näitajad täpselt samad, sel on täpselt sama palju võimsust ja see liigub edasi täpselt samamoodi.

Kõik muugi on sama. Juhitavus. Vedrustus. Ja valikus on isegi see sama nutikas piiratud libisemisega esidiferentsiaal. See kõik on ausalt öeldes hea. Sest vana Golf GTI oli maailma kuumim luukpära. See uus on samuti. Osaliselt sellepärast, et see pole sugugi uus. Aga peamiselt sellepärast, et ta ei arva, et tal on rehv läbi.

©Jeremy Clarkson/The Sunday Times, London

Jah, osta,

sest eelmine Golf GTI on ekstreemselt hea auto ja õnneks on uus peaaegu täpselt sama nagu eelmine.

Volkswagen Golf GTI