Hirmutavad faktid ja lõputu statistika kliima- ja muude keskkonnaprobleemide kohta on saanud üsna tavaliseks osaks meie igapäevaelust. Niisiis on meil kuklas juba parasjagu teadlikkust. Küll aga on selge, et enne kui ei muutu mõtteviis, ei päästa ükski toode ega lahendus maailma.
Automaailmas kombatakse erinevate hübriidide ja fossiilkütustest jätkusuutlikemate lahendustega piire juba aastakümneid. Nüüd on turule jõudnud BMW viienda seeria sedaan ja Mini Countryman linnamaastur, mis mõlemad mahuvad pistikhübriidide nimistusse.
Võtsime Autogeeniusele testimiseks korraga kaks pistikhübriidi, kuna tehniliselt on lahendused, ja ka esindus, kes neid müüb, samad. Eesmärgiks oli proovida, kui palju reaalses liikluses on võimalik vaid elektri peal liikuda ja kuidas tehnoloogia toimib. BMW 5nda seeriaga sõitis Paula Johanna Adamson ja Mini Countrymaniga Tarmo Tähepõld. Pärast panime pead kokku ja püüdsime need autod lahti mõtestada.
BMW 530e
Esialgu näib ehk pistikhübriidist 5. seeria tavatu, ent kui asja teisest küljest vaadata, siis inimene kipub olema täpselt nii mugav kui tal lastakse olla. Ja kui sind näiteks Priused ei kõneta, siis ilmselt ei tõuse su käsi ka vabatahtlikult keskkonna päästmise peale mõtlema.
Kui sul on valikus aga viienda seeria sedaan, mis ühtlasi aitab sul, isegi kui üksnes mikroskoopilisel kujul, maailma paremaks ja rohelisemaks muuta, on lugu veidi teine.
Puhtam südametunnistus maksab
Omaette küsimus on, et kas see, kes on valmis viiese mugavuse väärilise rahasumma välja käima, on nõus investeerima ka jääkarudesse ja vihmametsadesse.
Eesti turul kliendile hinna poolest hübriidi just kuigi atraktiivseks ei tehta. Pistikubemm maksab tavalisest 530i-st kuus tuhat eurot rohkem ja iga BMW potentsiaalne klient teab, et selle raha eest saaks ohtralt mugavusvarustust. Ja nagu öeldud, inimesed on täpselt nii mugavad, nagu neil lastakse olla…
Mõnes riigis on BMW pistikhübriid lausa ainus loogiline valik, tulles turule sisepõlemismootoriga täpipealt võrdse hinnaga. Kui sinna juurde arvestada toetused, saab plug-in’i kätte suisa soodsamalt. Sellisel juhul tundub maailma ja keskkonna päästmine lausa meeldiv!
Muutuva võimsusega BMW
Pistikhübriidi silt ei ohusta muus plaanis kuidagi viienda seeria mainet, kõik on põhimõtteliselt sama, mis 530i-l. Mõningate erinevustega. Elektri- ja sisepõlemismootori koostööl on sõiduk võimeline kombineeritud võimsust välja päästma sama palju, kui tema 3-liitrise bensiinimootoriga vend.
Kui aga särts akust otsa saab, jääb alles veidi malbem 2-liitrine turbomootor, mis enam tavalisest 530i-st foori tagant mööda ei söösta. Siinkohal jääb sulle foorivõistlustes lohutus, et vähemalt üritad sina maailma paremaks paigaks muuta.
Kui aga sina oled just üks nendest, kes on valmis maailmaparandamise eest rohkem raha välja käima, siis teatud oludes on võimalik lisakulu tagasi teenida, vähemalt osaliselt.
BMW elektrivaru võimaldab sul sõita peaaegu olematu kütusekuluga (kirjade järgi 2,1-1,9 liitrit sajale) ligi 30 kilomeetrit. Kui sinu päev koosneb sellistest väikestest otsadest, mis selle 30 kilomeetri sisse ära mahuvad või kui sul on mahti auto selleks ajaks juhtme otsa panna, kuni sa acrojoogat teed, mõjub see kindlasti mingil määral positiivselt su igakuistele väljaminekutele kütuse näol.
Mini Countryman S E All4
Mini, kes arendab praegu hoolega juba päris elektriautot, tundub isegi loogilisem valik pistikhübriidiks. 5. seeria BMW on tihti auto, mis on ostetud pikemateks maanteesõitudeks, kus elektrimootoril on vähe kaasa rääkida. Minid on pigem linna- ja lühemate sõitude jaoks, isegi kui tegemist on linnamaasturiga.
See, et Countryman on kasvanud juba täismõõduliseks autoks ning Mini-fännid ei pea seda üldse mingiks asjaks, ei mängi antud juhul rolli. Disain on tõepoolest vastuoluline. Ilmselgelt Mini aga aastatega mõõtude lisamine on selle kuidagi punni ajanud. Tahetud teha suurt autot, aga ilma suurt vaeva nägemata ja siis on lihtsalt siit-sealt venitatud ja paisutatud.
Ägedad lülitid said otsa
Sees vastuolulisus jätkub. Minile omased ägedad lülitid keskkonsoolis ja kautseluugi juures, ümmargune hiiglaslik näidikutepaneel ja üldine pilt on väga hea. Saad aru, et istud veidike kallimas sõidukis. Eriti suurt kiitust saab ekraan, mis reageerib ülikiirelt ja vastab 2018. aasta standarditele.
Miskipärast on aga osade nuppude puhul ägedus otsa saanud ja nende disain meenutab kümne aasta tagust prantsuse autode stiili, selline ümarate servadega plastik.
Mustad plastiklülitid on küll tugevad, aga ei sobi ülejäänud salongi ägedusega kokku
See kõik aga pole täna oluline. Jõuallikas huvitab seekord tunduvalt rohkem, kui tehnilised vidinad ja koostekvaliteet.
Reaalne sõiduulatus on oodatust suurem
Kohe peale juhtme küljest lahti ühendamist lülitan auto elektrirežiimi. Sõiduulatuseks näitab 33 kilomeetrit, aga nagu elektriautode puhul ikka, pigem tuleks olla skeptiline. Valida ongi kolme valiku vahel: elekter, kombineeritud (auto ise valib optimaalse jõuallikate kasutuse) ja akusid hoidev režiim ehk siis peamiselt sisepõlemismootor ning pidurdamise ajal akude laadimine.
Tegime sel päeval ka mobiililevi katset ja oli vaja sõita läbi mitmed punktid Tallinnas. Ühendasime kaks testi ja punkte Miniga läbi sõites saime reaalseks akude peal ulatuseks 28 kilomeetrit enne, kui bensiinimootor töö üle võttis. See on tunduvalt rohkem, kui skepsis lubas eeldada.
Teatud tingimustel mõistlik
Seega, kui su päevane läbisõit ei ületa seda oluliselt ja kodus või tööl on võimalik juhe külge panna, siis enamiku aja saab tõepoolest elektrijõul sõita. Kuna akud ei ole suured, siis on laadimisaeg ka mõistlik.
Nagu ka BMW puhul, siis sõiduomadustelt või autolt üldiselt see hübriidlahendus oluliselt midagi ära ei võta. Välja arvatud muidugi see, et akud lisavad tublisti kaalu. Õnneks on pistikhübriidiks võimas S versioon, millel on kahe jõuallika koostöös 224 hobujõudu, seega isegi elektri lõppedes ei pea muretsema, et auto aeglane oleks.
Dusteri kõrval jätab Mini lausa suure mulje
Tasuvusaeg on pikk
Mini puhul tähendab pistikhübriid 5000 eurot hinnalisa võrreldes sarnase tavalise Countrymaniga. Täpselt nagu BMW puhul, siis kütusesäästuna seda nulli sõita ilmselt ei õnnestu. Sama summa eest saaks 3600 liitrit kütust, mis tähendab, et umbes peale 50 000 kilomeetrit võiks hakata hübriid ära tasuma. Seda muidugi juhul, kui need 50 000 on läbitud AINULT elektriga. See aga ei ole reaalne või võtaks väga pikki aastaid.
Hiiglaslik ekraan on kiire ja kvaliteetne
Samas ei ole see 5000 eurot ka nii üüratu summa, arvestades, et proovisõidu auto hind koos lisavarustusega oli 50 460 eurot. Kui soov on sõita võimalikult vähe saastava autoga, Mini on lemmik ja vaja natuke suuremat autot, siis täpselt niipalju see südamerahu maksab.
Kokkuvõtteks
Mõlemad autod on väga head igapäeva sõidukid ning võib rahumeeli öelda, et tehniliselt või sõidurõõmu mõttes ei ole pistikhübriidiks tegemine midagi ära rikkunud. Korralik BMW ja Mini kvaliteet ilma mingite järelandmisteta.
Nende traagika aga Eestis on loodussõbralikumate autode maksu- või muude soodustuste puudumine. Need autod võivad säästa küll loodust, aga mitte kulusid. Hinnakirjas väljatoodud kütusekulud on arvutuslikud ja vajaks reaalses elus pikemat testi paagitäie mõõtmise meetodil.
Ostke, kui te tahate luksuslikuma klassi autot ja tunnete, et teete veel liiga vähe keskkonnasõbralikke tegusid. Ärge ostke, kui armastate raha lugeda ja loodate kõva kulude kokku hoidu.
Fotod: BMW pildid tegi Paula Johanna Adamson. Fotod Minist langesid kahjuks tehnoloogiakuradi ohvriks ning seetõttu pidime kasutama testi käigus tehtud mobiilifotosid ja tootja pilte.
Ei, ära osta,
Osta juhul, kui oled nõus keskkonna säästmise eest mitmeid tuhandeid eurosid lisa maksma. Head autod, toimiv lahendus, ilus idee ja tehnoloogia arendamise mõttes tänuväärt ettevõtmine. Kuniks aga puuduvad maksusoodustused säästlike tehnoloogiate toetuseks, on raske seda kulutust majanduslikult õigustada.
