Olgem ausad, Suzuki Swift on just nii pretensioonitu välimusega sõiduk, et ei jää meelde ei heas ega halvas mõttes.

Aga see pisike linnaauto on tõeline ausa tööinimese sõiduvahend: odav, praktiline, pisike ja täistuubitud linnas ellujäämiseks loodud.

Proovige sellega tagasipööret teha ja te avastate, et Swift oleks valmis isegi Vanalinna kitsal tänaval ringi pöörama. Vähem kui viiemeetrine pöörderaadius on rõõm, mida jäätegi nautima.

Kuigi mõnel pool nimetatakse seda superminiks, on luukpäral on ikkagi viis ust ja korralik pagasiruum. Taha mahuvad väiksemat sorti täiskasvanud ja suuremat sorti lapsed, pagasiruumi ka suuremat sorti igapäevased kompsud.

Aga mugavused, lisamõnud, vidinad?

Kui mõtlete lisamugavuste all tagaistujate lugemislampe, siis oi ei, ärge unistage. See pole mingi Lexus. Aga Swifti rooli taga istudes on tegelikult üllatavalt palju kasulikku ja moodsat.

Kaugtulede automaatne lülitus? Olemas ja toimib nagu viis korda kallimates autodes.

Radariga püsikiiruse hoidja? Olge lahked.

CarPlay ja Android Auto valmis su telefoni teenindama? Olemas ja töötab.

Nupust käivitus, nii et võtit ei pea kunagi puutuma? Palun väga.

Tagurduskaamera? Teie teenistuses.

Ühe 15 000-eurose maksva masina kohta on see isegi päris hea saavutus.

Ja peale kõige on see veel roheline?

Swift tuleb kuues variatsioonis, millest soodsaim (13 000€) on esiveoline. Allgrip ehk nelikveolise saab lihtsalt bensiinimootoriga kätte 14 000€ eest, hübriidmootoriga mudel on tuhat eurot kallima ehk 15 000€.

Otseselt hübriidmootoriga mudelit selle enese pärast valida pole mõtet. Tegu on auto sees oleva akuga, mida laetakse pidurdamisel ja mis peaks mõnevõrra vähendama kütusekulu. Aga proovisõidu järel jäi suur kahtlus, kas auto suurem mass selle “pehme hübriidi” kasutegurit ära ei nulli. Midagi uuenduslikku selles pole, ainult elektri jõul auto ei sõida.

Swifti ostes tuleks valida just see hübriidmudel hoopis teisel põhjusel: sellel variandil on GLX varustustase kõigi lisadega, ilma milleta see Swift päris plassiks jääks.

Kes tahab automaatkastiga Swifti, peab võtma ainult esikveolise bensiinimootori, mille kõige kõgem varustustase GLX maksab 17 000€.

Ühesõnaga, kombineerimisi esi/nelikveo, käigukasti ja varustusega on päris palju, aga 15 000-eurone hübriid on lõpuks päris hea kompromiss.

Aga räägi lõpuks asjast, kas nelikvedu töötab?

Töötab küll.

Muidugi sõna “nelikvedu” on tänapäeval läinud väga laialivalguvaks. Kui Karl Salumäe hea sissejuhatav artikkel läbi lugeda ja tema küsimused Swifti kohta esitada, siis saab umbes nii:

• Kas autol on pidev või automaatselt lülituv nelikvedu? Automaatselt.
• Kas nelikvedu on võimalik lukustada? Ei ole.
• Millist [nelikveoga seonduvat] atribuutikat autol veel leidub? Mitte mingisugust.
• Millest annavad tunnistust erinevad testid? Et see elektroonline nelikvedu on päris tubli, kuni enam ei ole.

Midagi “konfida” ei anna, ühtegi nuppu, kangi, lukku või muud valikut juht teha ei saa. Kui Swifti aju mõistab, et esirattad libisevad, paneb see tagarattad ka tööle.

See ei ole maastikuauto, aga võib-olla on talveauto

Kui täiesti aus olla, oleks Swifti nelikvedu mõtet testida ainult korraliku lumesaju järel. See ei ole maastikuauto, kere (esi- ja tagapamper, pealesõidunurk ja muu säärane) ei ole ehitatud kraavide läbimiseks ja mägede vallutamiseks. Ega neid asju ei olegi ju tegelikult Eesti autojuhil vaja teha, kui tal just offroad-hobi pole.

Kujutan ette, et ainult korralik lumekate on reaalne, iga-aastane nähtus, mis suurematest teedest kaugemal elava Eesti autojuhi jaoks on päris probleem. Ja selle puhuks oleks sellise Swifti automaat-nelikvedu kindlasti parem esiveost.

Meie proovisõidu ajal ei olnud lund aga kuskil ja seepärast püüdsime lund ja lörtsi simuleerida mudas. Rooliga rapsides ja autot libisema ajades pani Swift tagarattad tööle ja hoidis end ilusti juhitavana. Viis pluss!

Aga ikkagi… kust ta enam edasi ei lähe?

Täiesti juhuslikult, no ausalt ettekavatsematult, peaaegu, sattusin Tallinna sõites hoopis mingile metsavaheteele. Läbi Android Auto Google Mapsi uurides avastasin, et siin on Männiku karjäär! Oo õudu, ükski puhas linnaauto ei tule end siia määrima.

Veel suurema juhuse läbi märkasin enda kõrval Land Rover Discoveryt koos kolleegi ja tema sõbraga, kes ütlesid, et nad tõmbavad mind välja, kui kinni jään.

Tallinna poole rühkides ronis Swift mudamülgastest rahulikult läbi täpselt senikaua, kuni põhjale kinni jäi.

Nagu öeldud, see ei ole maastikuauto! Nelikvedu küll toimetab, aga lõpuks loeb ikka kui kõrgel põhi maast on. Nelikveolisel Swiftil on see 145 mm, mis ei erine palju näiteks lisavarustusega Škoda Fabiast (141 mm).

Aga ka põhjale kinni jäädes tuli Swift rahulikult tuldud teed mööda tagasi. Nii et see on nüüd siis kontrollitud.

P.S. Juhuslikult samas kandis kohatud Discovery on oluliselt kehvem auto, sest no näete:

Jah, osta,

kui sa kuulud üsna kitsasse nišši: hindad väikeautot ja pead sõitma ebameeldival pinnasel, näiteks lahtilükkamata kõrvalteedel.

Suzuki Swift GLX 5MT 4WD Hybrid