Vana Nissan Juke puhul sai eksisteerida vaid kaks varianti: sa kas vihkasid seda autot maapõhjani või siis leidsid, et tegu on kõige nunnuma ja lahedama linnamaasturiga mis eales toodetud. Ja täpselt selle pärast nad hästi müüsidki – Juke oli vastuoluline, provotseeriv ja teistsugune.
Kui sa kuulusid eelkirjeldatud inimgruppidest esimesse, siis proovib äsja turule saabunud uus Juke sinu arvamust muuta. Poleemikat tekitanud välimus on asendanud üsnagi stiilse ja sihvakaga välisfassaadiga ning nagu Doug DeMuro ütleks, siis juurde on lisandunud igasugused vigurid ja värgindused.
Kokku pakub Nissan uuele kupee(?)-krossoverile viite erinevat varustustaset, millest Autogeeniusele tuli prooviks kõikide tulede ja viledega N-Design.
Teistest eristub see lahmakate 19” velgede ning edeva metallikpunase värviga, mis panevad sind sõites tundma nagu üks noor, habetunud ja naeratav pereisa, kes autoreklaamis koroonatühjas linnas ringi tuiskab.
Suurim arenguhüpe on tehtud salongis
Erinevalt eelmisest Juke’st, ei meenuta salong enam Teletupsude draamaseriaalis nähtud kasarmut, vaid hoopis täiskasvanulikku ja sportlikku interjööri. Tippvarustuses auto on seest justkui Nismo osakonna kätt tunda saanud: armatuur on kaunistatud Alcantaraga, rool on D-kujuline ning korvjad istmed on ilmselgelt näpatud Fairlady Z pealt, küll natuke lahjendatud viisil muidugi.
Ekraan on läinud suuremaks ja saanud parema lahutusvõime ning infosüsteem veidi kaasaegsemaks muutunud. Ja siis on loomulikult need peatugedesse integreeritud Bose kõlarid, mis on mu meelest täiesti ebavajalikud.
Foto:Nissan.
Mõne jaoks võivad need lahedad välja näha küll, aga erilist tolku neist tegelikult ei ole. Ehituskvaliteet on tummine, korralik ning logisevat ja odavakoelist materjali leiab vähe.
Mugavuse aspektist – see on kindlasti kaheinimese või vähemalt väikesele perele mõeldud auto. Nähtavus ettepoole ning külgedele on asine, aga sarnaselt hiljutiproovitud CH-R’le, eksisteerib tagaaken pigem moepärast ning tagaistmetel kaks pikemat härrasmeest end kaua hästi ei tunne.
Nissan on Juke pakkinud ka terve posu ohutus-ja muud ulmetehnikat, sealhulgas uuendatud ProPilot, mida ma suure lumetuisu sees paraku testida ei saanudki.
Teravam kui mitmed konkurendid
Selles segmendis üsna haruldase nähtusena, on Juke õrnalt sportlik vaim korrelatsioonis ka sõiduomadustega. Nissan pakub Jukele antud hetkel vaid ühte jõuallikat – üheliitrine 3-silindriga turbomootor, mida saab paaritada kas manuaal-või automaatkastiga. Ma olen mikromootorite kestvuse osas väga skeptiline, aga vähemalt uuena või liisinguperioodi vältel eriti viriseda ei saa.
Mootor teeb oma silindrite arvule kohaselt väheke huvitavamat häält ning sööstab õrna turboviivituse järel väga südikalt edasi. Linnasuunitlusega auto jaoks on 117 hobujõudu täiesti piisav ning sõidurežiimide nupp muudab jõuülekande iseloomu täiesti tuntavalt.
Nissani insenerid on lõpuks ka aru saanud, et variaatorkastid on sõidukogemuse koha pealt täielik nuhtlus ning pakuvad manuaali kõrval ka topeltsiduriga automaatkasti. Viimane vahetab väga kiirelt, sujuvalt ning teeb sõidu hoopistükkis nauditavamaks kui enamik CVT-käigukaste.
Miks variaatorid mu meelest kohutavad on? Noh, auto kõlab pidevalt nagu ülevaatusel heitgaaside testi ajal tuure saav mootor ning sõidutunnetus on võrreldes tavapäraste automaatidega kuidagi kehvem. Simuleeritud vahetused teevad olukorda pisut paremaks, ent traditsiooniline automaat on alati parem olnud.
Veermik on üsna jäik ning Peterburi maantee esimene lõik ilmselt sind naeratama ei pane. Küll aga särab Juke juhitavus igalpool mujal, sest tänu mõnusa raskusega roolile on auto väga ettearvatav ning reageerib alati täpselt.
Aga võrreldes mõne sarnase VAG-grupi tootega või kaasmaalase, näiteks Honda HR-V või CH-R’ga, on Juke kõvasti juhikesksem ning parema juhitavusega.
Kas uus Juke päästab Nissani?
Kui siin viimase aastakese jooksul autoajakirjandust sirvida, siis saab selgeks Nissani kui autofirma praegune pisut nadi ülemaailmne olukord. Eelmise aasta esimeses pooles jooksis firmast välja meeletu hulk kasumit ning laias laastus vananev mudelivalik ei suuda konkurentidega alati enam sammu pidada. Ja noh, lisaks siis härra Ghosn kes kastis Jaapanist leegid tegi aga see selleks. Ärme koroonat hetkel puuduta, sest see rapib võrdselt kõiki.
Niipalju kui ma nüüd jälginud olen, siis on pika ja tegelikult väga auväärse ajalooga firma võtnud nõuks do it or die põhimõtte ja proovib tagasi rea peale saada. Kas uus Juke on sealjuures abiks?
Ma loodan küll, sest tegu on täitsa kiiduväärt sõiduomadustega ning väljapaistva välimusega linnamaasturiga. Ja seda minult, kes on tegelikult võrdlemisi krossoverivaenulik inimene.
Fotod: Autor.
Jah, osta,
Uus Juke näeb asjalikum välja ning pakub hinda arvestades vägagi head sõiduomaduste ning lisavarustuse kombinatsiooni. Pereautoks ta tagapingi ruumikuse tõttu ilmselgelt ei sobi, kuid linnapõhise elustiiliga inimesele kohandub kenasti.
