Opel Insignia: alternatiiv müügihittidele

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Esmalt üks aus ülestunnistus – Opelitel on minu südames eriline koht. Meie pere esimene “välismaa” auto oli 1994. aasta Opel Vectra, mis oli ostes sõitnud tühised 90 000 kilomeetrit ja nägi üldiselt väga peen välja. Samasse perioodi mahtus ka minu lubadeomanikuks saamine ning keskkooli lõpp.

See tähendas aga, et oli vaja sõpradega päikeseloojangusse ratsutada, väga põhjalikult, väga kaugele. Tegime seda terve nädala, sõitsime kolme autoga Eestis maha tuhandeid kilomeetreid ja nautisime saabunud vabadust. Mina ja mu Vektor. Just nüüd, mõned nädalad tagasi lõppes selle Vectra maine tee vanametalli kokkuostus, odomeetril 490 000 kilomeetrit, kere läbinisti roostest puretud aga viimase hetkeni sõiduvõimeline.

Seetõttu olen ma kuulnud ka KÕIKI Opeli-nalju. Kui arvate, et on mõni, mida ma kindlasti ei tea, olge head, kirjutage kommentaaridesse. Salajas olen ma kogu aeg oodanud, et Opel saavutaks Eesti turul uue hingamise. Kehva kvaliteedi legend, aga samas mitte odavauto hind on Opelit hoidnud kummalises varjuriigis, kus autosid on liikluspildis näha, aga ühtegi staarmudelit pole tulnud, hoolimata erinevatest Aasta Auto nominatsioonidest ja võitudest.

Nüüd on välja tulnud Opel Insignia teine põlvkond ja taas tärkab lootus – kas seekord? Järgnevuse mõttes on Insignia muuseas Vectra järeltulija. Kuigi ilu on vaataja silmades, siis lepime ühes asjas kokku – Insignia näeb väga hea välja, nii luukpära kui ka universaalkerega ja mul on õigus. Ei nõustu? Kommentaarium asub allpool, aga vaevalt te mind ümber suudate veenda.

Soliidne ja sportlik välimus ei ole läinud vigurdamise ja liialduse teed, samas on ta ilmselgelt täiesti uus auto, mitte keskpärane facelift. Esiots meenutab natuke ka uusi Volvosid, ei? Sama kehtib interjööri kohta. Kui ma peaks kirjutama selle auto kohta reklaamteksti, siis tõenäoliselt oleks see midagi stiilis “väärikas auto inimesele, kes hindab stiilset ja maitsekat keskkonda ning teab, mida ta elult tahab”. Kindlasti ma EI kirjutaks, et “tõeliselt nooruslik auto, mille interjööri loomisel on kaasatud klassitäis 12 aastasi ning kilomeetrite viisi LED-tulesid ja arvutimänge.”

Disain on kahtlemata oluline – see on esimene emotsioon. Aga kahjuks ainult disainiga turuliidriks ei saa, tihti on see isegi vastupidi – mõned autod on edukad hoolimata kahetsusväärsest välimusest. Oluline on hind. Ja siin on Insignial samuti kõik hästi.

Võrdluse huvides vaatasin samaväärse mootori ja varustustasemega turuliidreid – Škoda Octaviat ja Toyota Avensist. Proovisõidu Insignia, varustustase Innovation, baashind on 24 800 eurot. Škoda puhul võtsin võrdluseks 1,4 liitrise ja 150 hobujõulise versiooni ning varustustase Elegance Plus, hinnaks 23 250 eurot. Toyota Avensis – 150 hobujõudu ja Active Plus varustustase, baashinnaks on hetkel soodushinnaga 22 333 eurot, tavahind aga 25 670 eurot.

Palju numbreid, aga pilt on selge – hinnavahet peaaegu pole ning varustuse osas täpselt sarnaseks nende kujundamine pole nagunii võimalik. Ainuke, mis Insignia puhul erineb on see, et mudelivalikus puudub väga väikese mootoriga ja lihtsa varustusega versioon. Kõige soodsam Insignia on 19 200 eurot, Octavia 15 300 eurot ja Avensis 16 011 eurot soodushinnaga (17 990 eurot täishind).

HUD kuvab esiklaasile vajadusel nii kiirust, navigatsioonijuhiseid, tahhomeetrit kui ka meediamängija infot.

Ilus disain, konkurentsivõimeline hind, aga kas sõita ikka kannatab? Keskklassi autode tase on tänapäeval juba nii kõrgele viidud, et negatiivse kogemuse saamiseks peaks insenerid midagi väga eepiliselt ära rikkuma. Insignias pole seda õnneks suudetud. 165 hobujõudu on täitsa parasjagu, roolitunnetus on hea, müra on samuti talutav. Vedrustus läbis edukalt ka mu isikliku vanalinna munakivitesti. Läbi kukuvad seal need autod, mille puhul on mul tunne, et vibratsiooni tõttu hakkab kohe tükke kukkuma. Insigniaga seda tunnet ei tekkinud.

Kas sellel midagi viga ka on? Muidugi on. Lubatus keskmine kütusekulu 6,1 liitrit sajale on ilmselgelt laboritingimustes tehtud. Minul oli reaalne 7,9 liitrit. Kokkuhoid täiesti jaburates kohtades – kui juhiiste oli päris hästi seadistatav, siis kõrvalistuja istmel ei saanud isegi kõrgust sättida ning seljatoe kallet reguleeriv ratas oli õrnema naisterahva jaoks tõeline trenn.

Tagaluuk oli liiga raske ning esimese korraga kohe kinnitõmbamine oli pigem harv juhus ning sooritust tuli korrata. Läikiv pind käigukangi ümbruses on iga kriminalisti unistus, sest sõrmejäljed. Pisiasju meenuks pikapeale veel, aga nagu aru võite saada, need ei oleks ostuotsust mõjutavad argumendid.

Pagasiluuk on liiga raske ja kipub lõpuni mitte sulguma.

Püüdes olla objektiivne ning suruda alla oma nooruspõlve tundeid, siis kas võiks Insignia olla alternatiiv praegustele müügihittidele? Absoluutselt! Jah, pakiruum on veidike väiksem kui Octavial, ja Toyota-ostu on ilmselt sõpradele lihtsam põhjendada stiilis “igav küll, aga ikkagi Toyota!”, kuid tänavapildi visuaalse esteetika ja mitmekülguse huvides tahaks ma loota, et Insigniast saab arvestatav tegija müügitabelites.

Jah, osta,

Kui inimesed sellest Opeli asjast lõpuks üle saaks, siis Insignia on ilus ja soliidne alternatiiv hetkel tänavapildis domineerivatele müügihittidele.

Opel Insignia B GrandSport Innovation 1,5 Turbo AT6

Hind29 633 EUR (baashind 24 800 EUR)
Mootor1490 cm3, turbo, bensiin
Võimsus164hj
Pöördemoment250 Nm
Käigukastkuuekäiguline automaat, esivedu
Kiirendus0-100 km/h 9,4 sek
Tippkiirus218 km/h
Kütus linn/maantee/keskmine / CO27,5/5,3/6,1 l/100km / 138g/km
Kaal1472 kg

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.