Ehkki ma pole kunagi linnamaasturitega suhestuda osanud, on kindel, et tõstetud kliirens ja kõrgem isteasend tekitavad inimestes endiselt elevust.
Mu vanaemagi, kes kunagi ise autot roolinud ei ole, üritab mind tihtilugu veenda, et need “džiibi tüüpi autod” on ikka vahvad ja oleks aeg maadligi kupee millegi veidi massiivsema vastu vahetada.
Ma ei kipu eriti vedu võtma, aga tuleb tunnistada, et aeg-ajalt leian end ikka linnamaasturite poole kiikamast ja üritan endale õigustada, miks ma pereauto kasuks peaksin otsustama. Ja isegi kui ma lõpuks otsustaksin, siis mis teeks ühe poolpiduse maasturi teistest paremaks?