Paula Johanna Adamson: Subaru Outback muudab sind nähtamatuks ja sa naudid seda

Jah, osta,

Interjöör ei näe enam välja nii, nagu sul oleks kohustus selle autoga üksnes ehitusobjektil käia. Sõidab peaaegu ise ja laseb ennast ära unustada - täiesti stressivaba auto.

Ilusalongi aeg. Lähen otse töölt. Waze näitab 22 minutit. Aga Waze ei tea, et Raua tänavat minu madaldatud BMW jaoks ei eksisteeri, seega 25 minutit. Vähe sellest – ilusalongi parklat tema jaoks ka ei eksisteeri, seega 30 minutit.

Umbes nii arvutan oma marsruute igapäevaselt. Ja ärge saage valesti aru – ma ei nurise – ise olen ennast sellisesse olukorda pannud, et mängin päevast-päeva löökaukude, teerööbaste ja lamavate politseinikega peitust.

Aga vahel harva eksib Paula pähe ära mõte sellest, et mis oleks kui ma saaks sõita kuhu iganes? Noh, mitte päris kuhu iganes, aga enamikesse sihtkohtadesse, ilma et peaksin tundmatutes kohtades muretsema või liialt marsruute valima. Lihtsalt sõidad.

Hiljuti anti mulle testiautoks Subaru lipulaeva uus versioon – 2018. aasta Outback. Mõni aeg tagasi, kui endale põhjalikumalt igapäevaautot otsima asusin, soovitasid väga paljud Subarut, mille mina välistasin igasuguse pikema aruteluta. Miks? Sest ta on täiesti nähtamatu.

Kas kroompunane kile päästaks?

Jah, ma otsisin mugavust, ent natukenegi põnevust oleks võinud asja juurde käia ilma et ma peaks selle kroompunaseks kiletama ja kõikvõimalikud katid-pütid alt võtma.

Noh, peale Outbackiga sõitmist tahaksin öelda, et see, mis varem arvasin olevat Subaru suurimaks nõrkuseks, kujunes suures plaanis üheks ta suurimatest tugevustest. Nähtamatus.

Kui ma tahan autoga toidupoodi minna või ilusalongi, rääkimata metsast või vanaema maakodust, siis tegelikult on mul täiesti ükskõik, et mitte keegi mind tähele ei pane.

Tegelikult on aeg-ajalt isegi tore, kui keegi sind liikluses ei märka. Ärge saage taaskord valesti aru, täitsa vahva on, kui keegi sõidu ajal kõrvalrajal pöialt näitab, akna alla laseb ja kiidusõnu pillub, Instagrami “märgatud liikluses” pilte saadab ja nii edasi.

Aga vahepeal tahaks lihtsalt… olla? Ja kuldse madaldatud BMW-ga, millel on Instagrami kontoga kleeps akna peal, ei ole just tihti võimalik märkamatuks jääda.

Kogu selle mõttekäiguga jõudsin igatahes sinna, et otsustasin Subaruga veeta nädalavahetuse tehes mida iganes ma tahan, tundmata muret selle pärast, kuidas sinna saab või millised takistused mulle teele jäävad.

Esimese asjana otsustasin minna aianduspoodi. Mitte et ma suur aiandusguru oleksin, aga natuke on siiski tähtis, et mul oleks üks kuni mitu kapsast, mille eest mõõdukalt hoolt kanda.

Pealegi asub aianduspood mulle võrdlemisi lähedal, ent teele jääb liiga palju liiga kõrgeid lamavaid politseinikke. Asendustee otsimisega pole ma lihtsalt viitsinud tegeleda.

Lõpuks ometi saan aianduspoodi sõita

Subaru jaoks oli see muidugi jaburalt tavapärane sõit, minu jaoks tohutu kergendus. Vedasin oma peedilehed, maasikad ja piparmündi koju, jõudsin isegi maha istutada.

Mõni aeg pärast seda käis vanaema külas ja oli meeletult uhke, et mul on oma pisike istandus. 

Seejärel otsustasin panuseid tõsta ja ette võtta katsumuse, mida ma oma autoga ealeski teha ei saaks. Sõita Loosalu rabasse, kus muide asub Eesti suurim rabajärv.

Kui juba rappa, siis täiega

See on koht, kus käib palju inimesi, aga vähe sellest, et eestlastele meeldib kala püüda, rabas tuigerdada ja murakaid nillida, meeldib neile veelgi enam vaadata, kes on teisest parem.

Loosalus mõõdetakse seda selle järgi, kes neljarattalisega laudteele lähemale pääseb, sest ametlik parkla asub järvest 2,5 km kaugusel. Olgu öeldud, et enda autoga ei saaks ma tõenäoliselt isegi mitte selle parklani.

Põhiparklast edasi on ka veel üpriski viisakas metsatee, mille läbib edukalt iga tavalisema sõiduautoga. Tee lõppeb rohtukasvanud parklaga, kuhu jätab oma auto enamik inimesi, kes ei viitsi eriti jalutada, aga auto edasi minna ka ei luba.

Järgmist lõiku sõidavad autoga ainult väga laisad inimesed, kes on valmis oma sõidukit lõhkuma või riskima sellega, et kõndimise asemel tuleb autot mudamülkast välja upitada.

Maasturitele ja suurema kõhualusega sõiduautodele on ka enne mõõdukate mülgaste lõpus parkla. Sealt edasi lähevad ainult tõelised tegijad. Näiteks need, kellel on Outback.

Eelmisel suvel jätsime auto maha enne neid mõõdukaid mülkaid. Sel korral jäi auto seisma seal, kus algas laudtee. Kusjuures ma pole kindel, kas Outbacki võimekus seal lõppeb, aga rabas offroadida pole ilmselt kuigi viisakas ning mõistlik samuti mitte.

Outback istus viisakalt võsas, kuni ma oma iga-aastase rabasupluse tehtud sain. Kui rabasse suundudes üritasime leida kõige ohutumad ning kindlamad viisid, kuidas mülkaid läbida, siis tagasi minnes proovisime kõigist ausalt läbi sõita.

Aeglusti sai oma ülesandega tublisti hakkama ja ehkki ausam oleks seda kõike proovida ilmselt sügisvihmade perioodil, kui on reaalselt oht kuhugi kinni ka jääda, siis kliirensi poolest on Outback igati aus auto, millega nädalavahetuseti rabas või metsas käia.

Kes jõuab esimesena punase foori taha?

Veel räägib uue Outbacki kasuks tema mugavus linnasõidul. Suures plaanis sõidab ta linnas ise. Eriti kui sa unustad korraks ära eestlaste mentaliteedi, et võidab see, kes esimesena punase foori taha jõuab.

Mõistlikum on kulgeda kellegi sabas, siis saab Subie’ ise aru, kuna on aeg liikuma hakata, kasutades adaptiivset püsikiiruse hoidjat. Helisüsteem on viisakas.

Interjöör ei näe enam välja nii, nagu sul oleks kohustus selle autoga üksnes ehitusobjektil käia, nagu ta varasemates natukene kipub olema. Tõtt-öelda on salong täitsa viisakas ja võiks vist isegi öelda, et ilus. Ei midagi liialt toretsevat, ent mõistlik ja asjalik.

Milline mootor valida?

Outbacki ostes seda küsimust ei teki. See otsus on sinu eest juba tehtud ning jääb üle ainult adapteeruda 2,5-liitrise bensiinimootoriga. Nähtamatuteks igapäevasõitudeks peaks sellega aga täitsa hästi hakkama saama.

Lineartronic kast on ilmselt puhtalt harjumise asi, käikude illusioon on siiski üsna edukalt sisse programmeeritud ja kurta millegi üle ei ole.

Lisaks on sul funktsioon, mis võimaldab jälgida, mitu milliliitrit kütust sa ummikutes ja fooride taga passides mootori töötamise arvelt kokku hoiad. Ehkki milliliitreid on tore jälgida, näitab see lisaks, kui palju aega sa oma elust ummikutes ja fooride taga passid, mis on küllaltki masendav.

Outback on stressivaba auto. Teeb, mis vaja. Ei kübetki rohkem ega vähem. Kui ma nüüd ainult saaksin üle sellest, et ta on natukene liiga igav, et Summit versiooni eest 37 800 eurot välja käia, võiks ta vabalt saada mu uueks pereliikmeks…

Jah, osta,

Interjöör ei näe enam välja nii, nagu sul oleks kohustus selle autoga üksnes ehitusobjektil käia. Sõidab peaaegu ise ja laseb ennast ära unustada - täiesti stressivaba auto.

Subaru Outback Summit

Mootor2,5-liitrine boksermootor, bensiin
Käigukast7-käiguline automaatkast (Lineartronic)
Võimsus129 kilovatti (175 hobujõudu)
Pöördemoment235 njuutonmeetrit
Kiirendus10,2 sekundit 0-100 km/h
Keskmine kütusekulu7,3 l/100 km
Tühimass1696 kg
Hind31 800 eurot (baasmudel) ja 37 800 eurot (proovisõiduauto)