Test

Peugeot 208: mis seos on Euroopa aasta autol ja 1998. aasta kartulisaagil?

Fotod: Paula Johanna Adamson

Jah, osta,

oma klassis on see kõige ilusam ja ja väga hea koostekvaliteediga auto. Sõita on mõnus ja mootorite valik rikkalik, elektriauto kaasa arvatud.

Kas värskelt tiitli saanud Peugeot 208 ongi eelmise aasta parim auto? Ei. Ükski teine finalist ei ole ka.

Eelmise aasta parim auto oleks hästi kiire, NCAP turvatestis 100% igas asjas saanud, nullsaastega ja 7-kohaline ringrajavõimekusega auto (Nürburgring alla 7:30). Disainimeeskonda oleks kaasatud Michelangelo, siis see tüüp, kes joonistas BMW i8, Leonardo da Vinci ja suurem osa itaalia legendaarsetest autodisaineritest. Sellist autot pole ilmselgelt veel ehitatud ja ilmselt ei ehitata ka kunagi.

Aasta auto tiitel tähendab sisaldab natuke keerulisema lähenemise ja muidugi 60 žüriiliikme subjektiivse arvamuse summat. Kõige parem auto, arvestades, mida see konkreetne auto on mõeldud tegema ning kuidas kukkus välja lõpptulemus.

Mis on selle auto eesmärk?

Peugeot 208 on mõeldud olema mõistliku hinnaga väikeauto, mis peab rahuldama selle auto sihtgrupi vajadused. Näiteks 5-liikmeline pere ei ole sihtgrupp, hetkel BMW 3. seeriaga sõitev noorem meesterahvas ei ole sihtgrupp, nagu ka vanemate talumajandust üle võttev inimene.

Peamiselt linnas liiklev, ühe-kahe liikmeline leibkond, suurem perekond teiseks autoks, trendikas urbanistlik noor – need kõik jällegi nagu oleks. Ja muidugi keskkonnast (vähemalt väliselt) hooliv inimene, sest 208 tuleb ka täiselektrilisena.

Just sellepärast 208 auhinna korraliku edumaaga ära tõigi. See teeb, mida peab ja väga, väga paindlikult, pakkudes rõõmu võimalikult laiale sihtgrupile. Kellele on hind tähtis, siis auto algab 13 000 euro juurest. Ükskõik, milline kütus on lemmik, valik on piisav – bensiin, diisel ja elekter. Saab kiiremat, saab aeglasemat.

Varustuses on ka kõik olemas ehk, et kui rahakott kannatab, siis ainuke asi, mida kuidagi juurde ei saa osta, on ruum. Või oot, täpselt samasuguse disainiga linnamaastur 2008 vastab kõikidele eeltoodud punktidele, aga mahutab rohkem. Ilmselt võib osa tiitlist anda ka talle.

Kas “prantsuse auto” on kompliment või solvang?

Stiiliguru saab silmapaistva disaini, eriliste värvitoonide ja trendika interjööriga prantsuse auto. Ütlen “prantsuse auto” nagu see oleks midagi head? Just nimelt.

Prantsuse auto on sõnaühend, mis asub korraga mõlemas äärmuses ning oleneb intonatsioonist, olukorrast ja kontekstist. Seal halvemas osas asub vastupidavus, lihtsus ja sellega seotud vähene ihaldusväärsus järelturul.

Vähemalt nii on see hetkel vanaks saanud prantsuse autodega. Eestlane kardab seda kasutatuna ja seega on hinnad ostja kasuks. Tänapäevastel “prantslastel” on käsil raske töö selle arvamuse kummutamisel ja Peugeot’l näiteks selle uurimuse järgi täitsa edukalt.

Kiitusena öeldud “prantsuse auto” tähendab elegantsi, ilusat disaini, omapäraseid kiikse ja kõike muud kummalist, mida rafineeritud “sakslane” või traditsioone austav “jaapanlane” endale ei luba.

Mõelge Citroen DSi peale või siis 2CV ehk “Inetu pardipoeg”? Renault tõi massidesse mahtuniversaali oma Espace’iga ja Peugeot tõi sportlike luukpärade maailma nii 106 Rallye kui 205 GTi, lisaks veel kummalised seiklused nagu RCZ ja 402 Eclipse. Rääkimata loendamatust arvust väiketootjatest vanadel aegadel.

1998. aasta vihmane suvi ja kartulisaak

Peugeot 208 läheb igal juhul hetkel kirja “prantsuse auto” positiivsesse lahtrisse. Vastupidavust ja ihaldusväärsust viie aasta pärast saab hinnata täpselt… viie aasta pärast.

Sellist fopaad, nagu juhtus aastal 1998, tesiautoga igatahes ette ei tulnud. Aga põikame korraks minevikku.

Aasta oli väga-väga vihmane ja varase kartuli hooajal, kui hind kõige kõrgem ja tulusus suurem, ladistas korralikult ja päevade kaupa. Võitis see, kelle põllud ja (orja)töömeetodid võimaldasid tuhli põllult kätte saada.

Mina, kartulifarmeri järeltulijana, olin selle kõige epitsentris. Mudaplönnide põllult kättesaamine, poole ööni nende puhastamine, pakendamine ja varahommikul Jõhvi turgu viimine. Oma lastele seda rääkides läheb iga aastaga töö-öö pikemaks ja ilm kehvemaks. Tänaseks on mudasest põllust saanud meenutustes sisuliselt tiik, kust otsisime üksikuid pabulaid ja magama sai alles nädalavahetusel. Paariks tunniks. Ja nii pool suve.

Tulemus? Sügiseks oli seis selline, et tekkinud oli arvestatav kogus kroone. Lausa nii, et perre osteti tuliuus Pentium100 arvuti koos 850 MB kõvakettaga, kõlarite ja kõige kaasnevaga. Hind? 23 000 krooni. Aga mitte see pole oluline.

Kas pere ikka mahub?

VAZ 2101 asemel otsustati osta uus auto. Ja kui juba, siis UUS! Just oli tulnud välja Peugeot 206 – nunnu väikeauto, mis saavutas Eestis suure müügiedu. Ikkagi uus välismaa auto, mille hind oli baasmudelina väga soodne.

Läinud siis minugi isa Peugeot salongi seda imet kaema, endal ostumõtted peas. Müügimees kiitis autot taevani, rääkis üht ja tõestas teist. Kuna kaheukseline oli tunduvalt soodsam ja lapsed nagunii kohe ülikooli minemas, siis valiti see. Enne taheti veel proovida, et kuidas ikka tagaistmel ruumi on.

Müügimees sõidutas juhiistme hooga ette, pakkis pere tahaistmele ja… sinna see juhiste ka jäi. Ei liikunud see sealt enam edasi, ega tagasi. Tuliuuel salongiautol. Tehing jäi pooleli ja hoovi veeres 4 aastat vana Opel Vectra, mis teenis ausalt kuni 2017. aastani, mil 489 000 kilomeetri pealt see roostesurnuks tunnistati).

Tuul teelt ei pühi

Testiautoks oli ilusat elektrisinist värvi 208, mootoriks kõige võimsam bensiinimootor 130 hobujõuga ja varustustase GT-Line ehk samuti kõige kõrgem. Kogu see komplekt maksis ligi 25 000 eurot. Kõiki linnukesi varustuse nimekirjas valides läheb hind umbes 28 000 euroni, aga käsi südamel – ka 25 000 eest oli kõik vajalik ja mugav olemas.

Proovisõidu nädalavahetusele sattus üks kahest talveilmast, mida me see aasta näha saime. Keerasin vinti peale ja ukerdasin mööda täiesti suvalisi Jõgevamaa teid. Igale ristmikule jõudes valisin suuna suvaliselt või huvitava sildi järgi. Küll Google Maps mu pärast koju juhatab.

Väikeautodega sõitmisel on, või vähemalt vanasti oli, kõige vastikum asi maanteesõit kehva ilmaga. Seljakoti mõõtu autod, kus pole ülemäära massi, teljevahe on lühike ning raskuskese jumal teab kus. Ebakindlad, lärmavad, rapsivad ja halvemal juhul keerutavad libedaga end teelt minema. See on autoklass, kus mass annab kõvasti kindlust juurde. Tõsi, suurendab kütusekulu, aga vähemalt rekka varjust rajutuule kätte sõites ei taha autot teelt ära visata.

Igatahes – tänapäeval see nii pole. Vähemalt 208ga. Isegi treppis kruusateel saab tegeleda sõitimise, mitte ellujäämisega. Jällegi üks asi, mida varasemalt pidi kartma.

Ma võiks selle ka endale osta

Kas 208’l oleks potentsiaali ka 205 GTi laadseteks nobedaks klassikuks saada, ei saa me kunagi teada. Sisepõlemismootori puhul on 130 hobujõudu hetkel tipp ja kui GTist juttu tuleb, siis ilmselt elektrilises versioonis. Talvised teeolud ei võimaldanud ka väga proovida, kas teoreetilist potentsiaali oleks. Nagu mainitud, auto suudab keskpäraste kõrvalteedega kenasti toime tulla.

Kõige tugevam on 208 puhul, kui ma veel 42 korda pole öelnud, disain. Silmapaistev, piisavalt eriline, aga mitte üle võlli, et lollakas välja näeks. Sees istudes on tunne, nagu vähemalt klass kõrgemas autos oleks. Korralikud materjalid, ilusti kokku pandud. Konkurentidest peajagu üle. Tagumised istmed on kasutatavad ka täiskasvanul, aga pagasiruum on ikkagi väikeauto oma. Seal ei ole mõtet illusioone luua.

Kõige geniaalsem pisiasi eales

Üks väga-väga oluline pisiasi, mis ei maksa mitte midagi, aga on lihtsalt geniaalne. Telefonihoidik keskkonsoolis. Kuna autode navid ei toimi ja võiks lihtsalt välja surra ning esiklaasihoidikuid enamik ei viitsi osta, siis võimalus oma telefoni paigutada nii, nagu pildil näha, on lihtsalt geniaalne.

Kes olid veel Euroopa aasta auto finaalis? Edetabeli järjekorras Tesla Model 3, Porsche Taycan, Renault Clio, Ford Puma, Toyota Corolla ja BMW 1. seeria. Seda nimekirja vaadates, olen esimese kohaga nõus, teisega ka. Edasi läheks nuputamiseks. Tesla on teinud suure sõiduulatusega elektriauto, mis on kiire ja eriline (aga natuke liiga kallis veel).

Peugeot on teinud väikeauto, mida ma oleks nõus ostma ja sõitma. Ühtlasi lootma, et mul on ka viie aasta pärast heas mõttes prantsuse auto, mitte nukralt kahjusid kokku lööma.

Peugeot 208, PureTech 130 AT8 GT-Line

Mootor1,2-liitrine kolme silindriga bensiinimootor
Võimsus131 hj
Pöördemoment205 Nm
Kiirendus 0-100 km/h8,7 s
Kütusekulu5,4 l 100 km kohta (WLTP)
Hindal. 12 900, proovisõidu autol al. 20 800 eurot

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses