Disaini poolest pole Peugeot linnamaasturite klassis midagi revolutsioonilist, kuid üldiselt on see kena, meenutades mõndade detailidega isegi Land Roveri mudeleid. Standardvarustuses on kõikidel mudelitel LED päevasõidu- ja tagatuled ning proovisõiduautol on kogu esivalgustus LED-idega.
Interjöör on prantslasest linnamaasturil üks vaieldamatu trump, tänu modernse disaini, valdavalt heale kvaliteedile ja viimasepeal tehnikale. Ruumi jagub nii reisijatele kui ka kõigele, mida vaja kaasa võtta. Üldiselt tunduvad kõik pinnad, nupud ja kangid headest materjalidest ning väga meeldis armatuurlaual ja uksekaartidel kasutatud hallikas tekstiil, vältimaks domineerivat musta tooni.
Veidikene juhi poole keeratud armatuuri keskosa domineerib 8-tolline puutetundlik ekraan, mille reaktsiooniaeg on küllaltki nobe. Igatsema jäin aga traditsioonilisemat lähenemist konditsioneeri temperatuuri sättimiseks mõne füüsilise nupu või keeratava rattaga, 5008-l toimis see vaid ekraanilt.
Juhiistmelt teele vaadates köidavad tähelepanu kaks peamist detaili – 12,3-tolline digitaalne näidikuplokk (Peugeot kutsub seda i-Cockpitiks) ja veidralt väikese mõõduga rool. Heaks uudiseks on see, et näidikute ekraan töötab hästi ja on üsna selgesti loetav ka siis, kui madal päike õla tagant peale särab.
Graafika on efektselt animeeritud ja valikuid, mis infot sinna kuvada saab, on rohkelt. Rooliga aga nii häid kogemusi polnud, sest alati jäi midagi kripeldama. Minu istepositsioonil jäi see natukene kaugeks, mistõttu olid sõites käed peaagu sirged. Samuti kattis rooli ülemine äär natukene näidikute ekraani – kuid seda vaid umbes ühe sentimeetri võrra ja kõige olulisem info oli alati nähtav.
Kõik mahub mugavalt ära, peaaegu…
Sõites olid esimesed istmed mugavad ja elektriliselt reguleeritav juhiiste sai paika täpselt nagu vaja. Tagaistmetel oli jalaruumi küllaga, kuid veidral kombel oli pearuumiga üsna kitsas. Süüdlaseks oli autole lisavarustusest valitud panoraamkatus, mis varastas lae kõrgusest mõned sentimeetrid.