Jah, C3 on lõhestava välimusega. See eristub, kuid ei ole kindlasti kõikidele sobilik. Ilmselt üheks suurimaks murekohaks on mitmete potentsiaalsete ostjate jaoks külgedel olevad plastikpaneelid, mis olenevalt maitsest on kas parim asi, mis iial auto juurde lisatud on, või kõige jubedam.

Muide, need paneelid on külgedel selleks, et keegi auto värvi parkimisplatsil oma uksega ära ei kriibiks või kitsas kohas manööverdades ustele ebavajalikke kriime ei tekiks. Kui keegi on kunagi Prantsusmaal ilma mõlgita autot otsinud, siis on üsna selge, miks just Citroën sellise lahenduse kasutusele võttis.

Kummaline välimus teeb autos istumise mõnusaks

Liikudes C3 sisse võib juhti tabada positiivne üllatus: seal on hämmastavalt palju ruumi. Seda muidugi vaid esiistmel ning tagapingis istujad peavad, nagu sellises suuruses autode puhul ikka, leppima üsna kitsa jalaruumiga. Eesistmel on aga lust olla: auto tundub ääretult avar, seda nii laiuses kui ka kõrguses ning ka pikemat kasvu inimesel ei tule lamavale politseinikule lähenedes selga küüru tõmmata, et pead mitte vastu lage ära põrutada.

Avaras salongis on aga suur puudus millestki, mida leiab ohtralt igast autost: nuppudest. Citroën on iga tehnoloogiafänni unistus, kuna kõige saab kontrollida puudetundlikult ekraanilt ning lisaks roolinuppudele leiab autost vaid neli füüsilist nuppu ning raadio heli reguleerimise nublaka. Kõik muu, kaasa arvatud kliimakontrollid, leiab puutetundlikult ekraanilt.

Ühest küljest on tegu igati korraliku süsteemiga, kus õige asja üles leidmine pole kuigi keeruline. Siiski on see aeg-ajal pirtsakas ning ma ei tea siiani, kuidas mul õnnestus tööle saada Apple CarPlay, kuna ühel päeva otsustas see mitte töötada, kuid teisel päeval töötas ilma ühegi probleemita. Samuti on nutilahendustel veel pisemaid probleeme, nagu kohatine venimine ning ülekatted, mis varjavad ekraanil oleva olulise sisu.

Siiski on tänuväärne, et süsteem on suuremas osas eesti keeles, kui välja arvata ON/OFF valikud. Siinkohal on siiski paslik visata Citroëni ja ka mitmete teiste autootjate kapsaaeda kivi: kui rooli pealt on võimalik muuta raadiojaama või muid sätteid, siis sellekohast infot peaks kuvama spidomeetri kõrvale, rooli raha, et muutuste tegemiseks ei tuleks silmi suunata auto keskkonsooli, vähendades sellega võimalikke ohuolukordi. Vähemasti automaatne kiiruspiirangute tuvastaja on kenasti spidomeetri kõrval, seega vähemalt siit korjab C3 plusspunkte.

Kaval vidin peegli varjus

Lisaks eelnevatele tehnikavidinatele on C3 tahavaatepeegli varju peidetud veel üks kaval seade: sisseehitatud pardakaamera, mis töötab just täpselt nii, nagu kõik teised pardakaamerad. See salvestab automaatselt videot, teeb märke, kui juhtunud on õnnetus, et leiaksid video kiirelt üles ning videod saab kaamerast kätte juhtmevabalt. Tegemist on igati tervitatava lahendusega, mis peaks igas autos olemas olema.

Muuseas püüdis testauto pardakaamera kinni ka järgneva video, kus tähelepanematu juht oleks äärepealt Citöenile külje pealt sisse sõitnud.

Nagu hõljuv laev

Geeniuse autoportaali käsutuses oli 110 hobujõuga automaatkäigukastiga bensiinimudel, mis vaatamata oma väikesele suurusele suudab üsna konkurentsivõimeliselt edasi liikuda. Tegemist ei ole küll suuremat sorti kiirendusautoga, kuid hädapärased kiired reastumised saab linnavahel tehtud. Suurematel kiirustel möödasõitudeks hoo kogumine on sarnaselt teistele väikestele mootoritele aga siiski keeruline, kuid linnaautona on tegemist mugava ning ökonoomse mootoriga.

Automaatkast saab tööga kenasti hakkama, kui aeg-ajalt võis märgata viperusi, kus käik ei tahtnud kolmanda pealt teise peale minna, tekitades auto mootoris traktorit meenutavat müra, kui pöörded liialt madalaks vajusid. Siiski oli tegemist 1-2 korda esinenud probleemiga ning võib eeldada, et tegemist oli lihtsalt halva juhusega.

Paremad on asjad aga sõidumugavuse juures. C3 rool on äärmiselt kerge, muutes sellega linnas või parkimisplatsil manööverdamise imelihtsaks. Samuti pakub linnas sõidumugavust rikkalik vedrustus, mis suudab ka kruusateel või lamavatel politseinikel tekkivad võpatused hästi hajutada, muutes sõidu mõnusaks ning sujuvaks.

Maantee peal sõites tundub C3 samuti kindel ning korralik, kuid siin-seal võis tunda, kuidas autol justkui kurvis liialt palju vaba liikumisruumi oli, muutes juhitavuse mõnevõrra halvemaks. Tegu ei ole aga probleemiga, mis end liialt tunda annaks ning pigem on sõidukogemus nauditav ning lendlev.

Seega on Citroën suutnud valmis meisterdada ideaalse auto inimesele, kes sõidab palju linnas, peab lugu tähelepanust ning ei soovi liialt palju raha kulutada. Kui hiljuti testitud Nissan Micra oli pigem midagi sportlikuma välimuse ning sõidumaneeride harrastajale, siis C3 on sobilik just mugavust armastavale linnavurlele.

Vaata pikemat galeriid siit!

Jah, osta,

sest C3 sees on mõnus istuda ning linna vahel liikumiseks on see igati sobilik auto, mida kõlbab kasutada ka pikemateks sõitudeks. Auto unikaalne välimus võib sellest küll eemale peletada, kuid seda ei tasuks liialt karta.

Citroën C3