Test

Proovisõit: kuidas Subaru XV käis laudas, heinamaal ja sõnnikuhunnikus

Jah, osta,

Väga hea ja kvaliteetselt koostatud auto, aga aeglane ja kütust võiks vähem võtta. Aasta lõpul on oodata hübriidmootoriga versiooni, võibolla see parandab ka selle vea.

Kui peate autoarvustust tegema, siis ärge lugege enne proovisõitu mitte midagi. Vältige tehnoandmeid, kindlasti ärge lugege teste ning võimalusel ärge kuulake ka seda inimest, kes teile võtmed ulatab. Toppige sõrmed kõrva ja tehke “ei kuule!, nanananannaa!” Paistate raasike hull, aga pärast tänate ennast.

Subaru XV kohta teadsin ma peamiselt seda, et esimene põlvkond oli kole ja plastikust ning uus mudel on maailma turvalisim auto.

Viimane on müügiargumendina ja faktina ülioluline, aga testi mõttes kasutu. Meie väljaanne ei ole veel positsioonis, mis võimaldaks läbi viia turvateste stiilis “käisin kolm korda üle katuse ja näete, ainult kergemad luumurrud!”

Kiirendusnumbrid on uskumatud

Kahjuks tegin ise selle vea ja tutvusin enne sõitu XV tehnoandmetega. Murepilv, must kui öö, langes mu peale. Ma tahaks, et kõik autod maailmas oleks kõige paremad ja testi tulemused oleks kas head või väga head. Halvasti ütlemine ei ole mu loomuses.

Aga kui ma nägin, et tublisti rohkem kui 20 000 eurot maksva auto kiirendus 0-100 km/h on 13,9 sekundit (1,6-liitrisel mootoril) ja 10,4 (kaheliitrisel), hakkasid peas moodustuma laused, mida ma ei taha tegelikult kirjutada.

Škoda võtab Karoqiga ÜHEliitrisest mootorist näiteks välja lausa 10,7 sekundilise kiirenduse (sellise mootori eluea kohta on muidugi vara järeldusi teha). Ühesõnaga, eelhäälestus oli halb.

Kummikud ja kummikindad

Ja üldsegi, kuidas üldse ühte linnamaasturit testida? Minna perega vähekasutatud jõulukuuski ostma või jahtida kõige lähemat parkimiskohta lasteaia ees? Tiksuda tipptunni ummikus ja proovida, mitu kabanossi mahub topsihoidjasse? Ei taha, ei huvita!

Sestap pöörasin pilgu sügavale maasektorisse, et viia auto sinna, kus seda päriselt vaja läheb. Näiteks raielangi objektijuhile või loomaarstile. Kuna esimesed olid metsakaitsjate eest end põõsasse kamuflaažinud või kaevasid parasjagu muttavajunud harvestere välja, siis valisime teise.

Leppisime kokku, et veedame ühe kergema pühapäevase tööpäeva Põlvamaal loomaarsti autojuhina. Ei mingeid puhtaid kliinikuid ja murelikke mopsiomanikke, kelle lemmik on viimasel ajal natuke kurb.

Kummikud, süstlad, küünarnukkideni kummikindad, lumelörts, sõnnik, veri ja muda. Sulanud kruusateed ja porised heinamaad. Hüvasti asfalt, mobiililevi ja puhas auto.

Enne tehnikajutt, siis elu

Õnneks oli testiautol tegusam kaheliitrine mootor, seega kurba eepost, kuidas ma aeglase auto tõttu kunagi Lõuna-Eestisse ei jõudnudki, ei tule.

Subaru on ajalooliselt jäänud truuks boksermootoritele. Kuna seda tüüpi mootorites asuvad silindrid maaga paralleelselt, siis raskuskese asub madalamal, parandades auto juhitavust. Samas annab lamedam mootor suurema kliirensi saamiseks võimaluse mootor maapinnast kõrgemale paigutada.

Praktilisuse mõttes hea lahendus, aga noh, kogu mootor oli ikkagi veidike mannetu jõudlusega. Lisame siia veel selle, et minu 700 kilomeetri keskmine kulu tuli täpselt 8 liitrit sajale, siis väike innovatsioon mootoritehnoloogias ei teeks Subarule paha.

Kas piim on hapu või müre?

Selleks, et jõuda tsivilisatsioonist sinna, kus piim ei lähe hapuks, vaid müredaks, tuleb sõita üle 230 kilomeetri, suurem osa sellest kõige igavamat ja samas stressirikkamat Tallinn-Tartu maanteed.

Siinkohal ma tänan Subaru insenere, turundusosakonda, nende peresid, oma ema ja kõiki teisi selle eest, et tänapäeval elementaarne ohutus- ja mugavusvarustus on XV-s esindatud ja mitte ainult tippmudelil, vaid ka baasvarustuses.

Adaptiivne kiirushoidja, reahoidmine, nelikvedu ja kõik muu, mis on kuskil kerepaneelide all peidus. Ma muretsesin järjekordse rekka lögarahe all ägisedes palju vähem kui tavaliselt. Pulss oli kõigest 180, hoidis kenasti toonuses.

Vaata, et keegi su seljatagust passiks

Tasuta nõuanne – ükskõik, mis auto te ostate, finantside piiratuse korral loobuge nahksisust, metallikvärvist või süsinikkiu imitatsioonist topsihoidjas. Aga võtke kõik erinevad juhiabid.

See ei ole nii, et te annate oma elu robotite ja arvutite meelevalda. Juhite ikkagi teie, aga nagu nimi ütleb, need on juhi ABID. Nagu Batman ja Robin, lõpuks võidab kurikaelu ikka nahkhiirmees, aga Robin passib seljatagust peale.

Linnainimene kitselaudas

Kohtun kitse- ja lambateemadele spetsialiseerunud tohtriga Mooste mõisas. Tõstame tema standardvarustuse Subarusse ümber ja tõdeme, et väga kõrgete servadega kummimatt oleks antud juhul pagasiruumis abiks. Täna on õnneks ees puhtamad tööd, veriseks loodetavasti ei lähe ja ühtegi eluslooma me transportima ei pea.

Sanitaartehniline isolatsioon on vajalik tallede lahastamiseks

Kuna mul puuduvad oskused, tahe ja ka vastavad paberid, siis Üvasi talu 150-pealise kitsekarja vaktsineerimises ma ei osale. Sellega saavad spetsialist ja taluperenaine kahekesi ise hakkama. Mina seisan nagu linnainimesele kohane, kohtlaselt naeratades ja loomadest Instagrami pilte tehes. Lõpuks hakkab piinlik ja lähen autosse istuma.

Peagi saabub kohale ka peremees, kes on ootamatult suur autosõber. Kuna kohaliku sõnnikuhunniku ümber sõitmine ei pakkunud mingit väljakutset, ei mulle ega autole, kasutan tema teadmisi kohalikust topograafiast ära ja palun võimalust auto proovile panna.

Väiksed külateed on kohalike õnneks ja minu kahjuks külmunud, seega head ja mugavad. Küll aga kurvilised ja libedad, nii et kõik neli ratast peavad tööd tegema ja elektroonika minu amatöörlike rapsimisi korrigeerima.

TedX loeng külavaheteedel

Lühikese sõidu jooksul saan aru, et see, mis ma arvasin autodest teadvat, kahvatub mu teejuhi teadmiste kõrval. Oli ka piinlike hetki, kus ma lihtsalt ei osanud küsimustele vastata. Autoajakirjanik…

Olen nüüd palju targem teemal, miks eelistada Ameerika kastiauto RAMi puhul HEMI bensukat Cumminsi diislile ja miks nende talus Toyota Hilux nõrgaks jääb. Miks viimane normaalne VAG grupi auto oli 66 kW mootoriga Passat ja miks raamile ehitatud maasturid on õigemad. Ja mida linnamaasturitest arvatakse…

Prooviringi lõpuks suunab peremees mind oma heinamaale ja annab mulle vaba voli leida endale sobiv marsruut ja kiirus tagasi koduni.

Elukogemus ütleb, et ära stabiilsuskontrolli välja lülita, eriti kui on plaanis lõbutseda. Ma oskan oma vigadest õppida. Aga isegi siis, kui kõik juhiabid paaniliselt vilguvad ja Batmani kiruvad, on paariminutiline heinamaa-rodeo täis lendavat muda ja rohukamakaid. Juhitavus on kadumise piiril aga säilib. Maaelu on imeline!

Miks me juba kinni ei jää!

Kui tagasi jõuame, on ka töö valmis saanud ja liigume järgmisesse kohta. Mõniteist kilomeetrit eemal on vaja üks lambakari üle vaadata. Peremees sõidab ees, meie sabas. Mida kehvemaks tee muutub, seda rõõmsamaks ma lähen. Seda väga tihti ei juhtu.

Savised roopad juhivad autot ise, Subaru kõigub ja hüpleb, aga kinnijäämise lootust ei ole. Maapind ei ole täiesti ära sulanud ja roobaste põhjast leiab ikka pidamist. Üldiselt hoiatati, et selles piirkonnas olgu kui tahes nutikas nelikvedu ja kõrge kliirens – kui rehvimustri vahed kohalikku tugevat savi täis lähevad, siis on jama majas.

Lammaste juures on vaja üks mädapaise avada ja parasiidiproove võtta (jah, kotiga lambasitta korjata). Sajab lörtsi, jalad külmetavad. Enne oli kõht ka tühi, see läks viimase tööotsa kirjeldust kuuldes õnneks üle.

Aeg hinnanguid anda

Siinkohal saab linnamehe tööisu otsa. Autot ilmselt maaelul võita ei õnnestu, mind küll.  Edasised käigud on tohtril ka natuke tõsisemad, kus kaasas jõlkumine poleks kohane. Nagunii hakkab pimedaks ka minema ja esmaspäeval vaja tööl olla ja… vanni tahaks.

Mida ma arvan autost peale 700-kilomeetrist reisi ja 5-tunnist karmi agri- ja argirealismi? Hästi, õnneks hästi. Auto on vaikne, tehnoloogia toimib laitmatult ja kui natuke mannetu mootor välja arvata, siis sõiduomadused on väga head.

Salong on tõesti hästi viimistletud ja püsilugejad teavad (ma väga loodan, et mul on püsilugejad), kuidas ma suhtun plastikusse, eriti autodes, mis maksavad 30 000 eurot ja rohkemgi. XV-s seda on, aga piisavalt vähe, et mitte saagi käima tõmmata. Jube hea hinde paneks, aga see mootor…

Kui Subaru teeks kastikat

Kas see sobiks maasektori loomaarsti või taluinimese autoks? Võimekuse poolest kindlasti. Klassi kõrgeim, 221 millimeetrine kliirens, viib lapsed kooli ka pärast suuremat lumesadu. Naabri sünnipäevale saab otse üle kevadküntud põllu ka, kui just väga vihmane pole.

Reaalsuses oleks kardetavasti vaja igapäevatoiminguteks midagi, kust saab õhtul kastist suurema vere ja muda voolikuga maha uhtuda, näiteks Hiluxit või RAMi. Aga see pole enam Subaru süü, vaid elu maal on juba kord selline, müstiline.

PS! Üvasi talust saadud kitsejuust, praetuna… asi oli vägagi seda väärt!

Subaru XV 2.0i Summit CVT

Hindbaashind 22 990 eurot, proovisõidu auto 31 900 eurot
Mooto1995 cm3, boksermootor, bensiin
Võimsus156 hj
Pöördemoment196 Nm
KäigukastCVT, nelikvedu
Kütus/ CO26,9 l/100 km / 155 g/km
Kiirendus/ Tippkiirus0-100 km/h 10,4 sek / 197 km/h
Kaal1477 kg

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.