Väiksed külateed on kohalike õnneks ja minu kahjuks külmunud, seega head ja mugavad. Küll aga kurvilised ja libedad, nii et kõik neli ratast peavad tööd tegema ja elektroonika minu amatöörlike rapsimisi korrigeerima.
TedX loeng külavaheteedel
Lühikese sõidu jooksul saan aru, et see, mis ma arvasin autodest teadvat, kahvatub mu teejuhi teadmiste kõrval. Oli ka piinlike hetki, kus ma lihtsalt ei osanud küsimustele vastata. Autoajakirjanik…
Olen nüüd palju targem teemal, miks eelistada Ameerika kastiauto RAMi puhul HEMI bensukat Cumminsi diislile ja miks nende talus Toyota Hilux nõrgaks jääb. Miks viimane normaalne VAG grupi auto oli 66 kW mootoriga Passat ja miks raamile ehitatud maasturid on õigemad. Ja mida linnamaasturitest arvatakse…
Prooviringi lõpuks suunab peremees mind oma heinamaale ja annab mulle vaba voli leida endale sobiv marsruut ja kiirus tagasi koduni.
Elukogemus ütleb, et ära stabiilsuskontrolli välja lülita, eriti kui on plaanis lõbutseda. Ma oskan oma vigadest õppida. Aga isegi siis, kui kõik juhiabid paaniliselt vilguvad ja Batmani kiruvad, on paariminutiline heinamaa-rodeo täis lendavat muda ja rohukamakaid. Juhitavus on kadumise piiril aga säilib. Maaelu on imeline!
Miks me juba kinni ei jää!
Kui tagasi jõuame, on ka töö valmis saanud ja liigume järgmisesse kohta. Mõniteist kilomeetrit eemal on vaja üks lambakari üle vaadata. Peremees sõidab ees, meie sabas. Mida kehvemaks tee muutub, seda rõõmsamaks ma lähen. Seda väga tihti ei juhtu.
Savised roopad juhivad autot ise, Subaru kõigub ja hüpleb, aga kinnijäämise lootust ei ole. Maapind ei ole täiesti ära sulanud ja roobaste põhjast leiab ikka pidamist. Üldiselt hoiatati, et selles piirkonnas olgu kui tahes nutikas nelikvedu ja kõrge kliirens – kui rehvimustri vahed kohalikku tugevat savi täis lähevad, siis on jama majas.
Lammaste juures on vaja üks mädapaise avada ja parasiidiproove võtta (jah, kotiga lambasitta korjata). Sajab lörtsi, jalad külmetavad. Enne oli kõht ka tühi, see läks viimase tööotsa kirjeldust kuuldes õnneks üle.
Aeg hinnanguid anda
Siinkohal saab linnamehe tööisu otsa. Autot ilmselt maaelul võita ei õnnestu, mind küll. Edasised käigud on tohtril ka natuke tõsisemad, kus kaasas jõlkumine poleks kohane. Nagunii hakkab pimedaks ka minema ja esmaspäeval vaja tööl olla ja… vanni tahaks.
Mida ma arvan autost peale 700-kilomeetrist reisi ja 5-tunnist karmi agri- ja argirealismi? Hästi, õnneks hästi. Auto on vaikne, tehnoloogia toimib laitmatult ja kui natuke mannetu mootor välja arvata, siis sõiduomadused on väga head.
Salong on tõesti hästi viimistletud ja püsilugejad teavad (ma väga loodan, et mul on püsilugejad), kuidas ma suhtun plastikusse, eriti autodes, mis maksavad 30 000 eurot ja rohkemgi. XV-s seda on, aga piisavalt vähe, et mitte saagi käima tõmmata. Jube hea hinde paneks, aga see mootor…
Kui Subaru teeks kastikat
Kas see sobiks maasektori loomaarsti või taluinimese autoks? Võimekuse poolest kindlasti. Klassi kõrgeim, 221 millimeetrine kliirens, viib lapsed kooli ka pärast suuremat lumesadu. Naabri sünnipäevale saab otse üle kevadküntud põllu ka, kui just väga vihmane pole.
Reaalsuses oleks kardetavasti vaja igapäevatoiminguteks midagi, kust saab õhtul kastist suurema vere ja muda voolikuga maha uhtuda, näiteks Hiluxit või RAMi. Aga see pole enam Subaru süü, vaid elu maal on juba kord selline, müstiline.
PS! Üvasi talust saadud kitsejuust, praetuna… asi oli vägagi seda väärt!
Jah, osta,
Väga hea ja kvaliteetselt koostatud auto, aga aeglane ja kütust võiks vähem võtta. Aasta lõpul on oodata hübriidmootoriga versiooni, võibolla see parandab ka selle vea.
Subaru XV 2.0i Summit CVT
| Hind | baashind 22 990 eurot, proovisõidu auto 31 900 eurot |
|---|
| Mooto | 1995 cm3, boksermootor, bensiin |
|---|
| Võimsus | 156 hj |
|---|
| Pöördemoment | 196 Nm |
|---|
| Käigukast | CVT, nelikvedu |
|---|
| Kütus/ CO2 | 6,9 l/100 km / 155 g/km |
|---|
| Kiirendus/ Tippkiirus | 0-100 km/h 10,4 sek / 197 km/h |
|---|
| Kaal | 1477 kg |
|---|
|
