Ruumi on autos kõrguse poolest parajalt, kuid tagaistmetel kippus pikematel inimestel pea laepolstrit nühkima. Pikkuselt ja laiuselt on Captur arusaadavalt ikkagi väikeauto mõõtudega – juhiistme taha ei sobinud ma kuidagi ära, kuid siinkohal tuleb ennekõike süüdistada minu ligi kahemeetrist pikkust. Keskmise suurusega inimesed mahuvad neljakesti autosse küll, kuid kolmandat inimest tagapingi keskele naljalt ei pressi.

Interjööri poolest oli Renault selline, nagu hinna järgi ennustada võiks – valdavalt domineerivad jäigemad plastikud, aga rool oli proovisõidumudelil kaetud lausa nahaga. Veidral kombel jäi juhipoolse tagaistme turvavöö pidevalt vastu siseseinas olevat plastmassi kolksuma. Kuigi seljatoe ääres olid väikesed aasad, mille taha sai turvavöö panna, tuli see sõiduga loksumise peale ära ja jäi jälle mööda plastikut koputama.

Meediasüsteemiks oli testimudelil 7-tolline ekraan, koos navigatsiooniseadmega, tagurduskaameraga ja palju muuga. Kõik toimis hästi, kuid kahjuks liikusid ekraanil menüüd pigem uimaselt.

Anna võimalus kirevamatele värvidele!

Capturi hinnad algavad 14 190 eurost (kuni 30/06/2017 on kevadpakkumisega 12 200) ja valikus on nii kaks bensiini- kui ka diiselmootorit. Kõige odavama mudeli hind on umbes 1 200  eurot vähem kui seda on näiteks Nissan Juke (15 370 eurot) – mõlemad on julgema välimusega väikesed linnamaasturid (või crossover’id, nagu autotootjad armastavad öelda) ja erinevad varustustasemed on võrdlemisi sarnased. Kõige mõistlikum oleks võtta pigem odavam või keskmine varustus, sest kõik päriselt vajalik on juba olemas ja kõige kallimatel variantidel tõuseb hind ehk liialt soolaseks sellise auto jaoks.

Kui kõige väiksemad linnamaasturid on proportsioonidelt tihtipeale tundunud natukene veidrad, on Captur täitsa kena välimusega. Õnneks oli prooviauto värvuseks “Leekpunane” koos musta katusega, ja kuuma juunipäikese käes sobis see lahendus päris kenasti. Olenevalt kerevärvist saab ka auto katust valida mitme erineva tooni vahel.

Sõiduelamus jätab soovida

Sõiduomadustelt ei ole Captur midagi erilist, peaaegu võiks öelda, et pole eriti hea. Rool on väga kerge, ilma mingi tunnetuseta, mis teeb linnas manööverdamised küll lihtsaks, kuid sõiduelamust eriti ei paku. Testimudelil oli 1,2liitrine turboga bensiinimootor, 87 kilovatiga, mis on ühtlasi ka võimsaim bensukas valikus. Ametlik kütusekulu on linnas seitse liitrit saja kilomeetri kohta, mis polegi väga mööda, kuna ise sain 7,4. Linnas sõites sai mootor hästi hakkama, kuid liigselt kostis salongi kapoti alt tulev undamine, mis tekkis mootoriga pidurdades pärast gaasi lahti laskmist.

Jõuallikaga on ühendatud topeltsiduriga EDC automaatkäigukast, mis täitis oma ülesandeid rahuldavalt. Kui natukene erksamalt kiirendada, olid vahetused aeglased ja üksikutes olukordades ei suutnud käigukast hästi aru saada, kas ja kui pikalt peaks seda madalamat käiku nüüd sees hoidma. Manuaalrežiimile lülitades olid vahetused enam-vähem sujuvad, kuid mitte väga kiired – reeglina pidi ikka natukene ootama, kuni kast oma asjad tehtud sai. Väikese boonusena oli käiguvahetamine vähemalt õigetpidi: käik üles on kangi tagasitõmbamine ja alla edasilükkamine. Miks on just nii õige, te küsite? Sest see tundub minu mõistusele loogilisem ja muidugi on ka võidusõiduautodel samamoodi.

Sõidumugavuse poolelt on vedrustus pigem jäik, kuigi vaadates autot ja selle suunitlust ei saanud ma aru, milleks see nii on. Tallinnas ja selle ümbruskonnas ringi liigeldes andis jäikus tunda aukude ja teekünniste ületamisel. Sõites mööda väiksemaid külateid, mis on kohati väga ebatasased, läks asi hullemaks, sest kui teel tuli järjest erinevad muhke ja mühke, hakkas kogu auto ebameeldivalt raputama. Oli tunda, et veermik ei saa sõiduolustikuga päris hästi hakkama ja osaliselt panustas ka sellesse ebakindlusesse salongi tungiv vedrustuse kloppiv heli. Maanteel oli arvestades hinnaklassi teemüra tavaline – natukene pidi lihtsalt muusikat valjemaks keerama, kuid ei midagi hullu.

Kellele soovitada?

Renault Capturit oleks kergem soovitada kui vaadata pilte ja lugeda tehnilisi andmeid, sest paberil tundub see korraliku väikse linnamaasturina. Kahjuks ilmnevad sõites mitmed vead ja auto praktilisus jätab päriselus natukene soovida. Kui kõrgem juhiiste on kõige olulisem osa autoostust, võivad mõned inimesed ehk need vead andeks anda, kuid ümberringi leidub veel suuremaid linnamaastureid ja see domineeriv istumine ei tundugi enam nii suur pluss.

Ei, ära osta,

sest kuigi välimuselt on Renaul Captur kena, eriti kui valida erksamate värvide seast, kuid sõidukvaliteet jätab kahjuks soovida ja peale kõrgema lae ei ole Capturis ka eriti ruumi. 

Renault Captur XMOD Energy TCe 120 EDC