“Tahad ma räägin sulle oma eelmisest elukaaslasest?”
“Ma olin temaga 3 aastat koos ja nüüd on ta muidugi palju ägedam, kui ta minu ajal oli,” oleks umbes see lause, mida ma oma terapeudile tahaks öelda, kui uuest Land Cruiserist ehk länkarist kirjutama pean.
Tõsiselt. Kas te uue länkari reklaami olete näinud? See kus ta sõidab algul metsas sopa sisse ja pärast hüppab nii, et kõik 4 ratast on õhus? Otsige üles ja vaadake. See räägib sellest, mida sulle NÜÜD võimaldatakse ja mida mul ei olnud.
Ma mõtlen jõudmist kohtadesse, kuhu sa muidu ei jõua. Tegude tegemist, mida sa muidu ei teeks. Sest keegi ei sõida sopa sisse ja keegi ei hüppa maasturiga reeglina. Onju.
Et mõista uusi Land Cruiser 150neid, pead sa tegema asju, mida teised ei tee. Sa pead olema tavatu. Sa pead olema julge. Ja kui sul need kaks omadust olemas on, siis on sul ka üsna tõenäoliselt raha. Tavatud ja julged lihtsalt teenivad pappi, midagi pole teha.
Miks ma loo algusesse selle küsimuse panin, on lihtne freudism. Mul on Land Cruiser 150ga selline suhe, et olen nende 2 eelmise versiooniga päris palju sõitnud. Selle suuretulelisega, kus LEDe veel ei olnud, ligi 6000 km, ja sellega, mis tuli 2014 ja kus esituledel olid need hingematvalt lahedad pisarakanalid, 122 000 km.
Mõlemad eelmised olid ka selles kõige kangemas, Premium varustusastmes. Et kõik vidinad oleks ikka küljes.
Oma eelmiste länkarite kogemusest üritasin isegi hakata blogi pidama, aga see pole praegu point. Seda vahvat rullnoklikku heietust, mille üsna pea pooleli jätsin, kuna autoblogi on nõme asi mida äri ja elu kõrvalt teha, võid lugeda siit.
Inimsuhetes on see poolelijätmise hetk tavaliselt see, kus partnerite vahel emotsionaalne kaugenemine algab. Te teate seda “sa pole see, mis ma lootsin” hetke ka väga hästi. Ja nüüd mõistate mind paremini.
Sest no mida sa kirjutad sellest, kuidas su auto pole enam nii äge, kui ta alguses tundus, ja kuumakseid võiks hoopis kuskile LHV investeerimiskontole võluvate liitintresside sülelusse kanda.
60 kuud, tonn kuus. Pension olemas. Võid ka Pärnu randa korteri osta. Võid paadile uued võistluspurjed tellida. Võid ka… whatever. Raha kulutamist õpetada on sama tark, nagu ma ei tunneks teid. Te oskate kulutada. Miks te muidu mu länkari arvustust loete. Aga nüüd auto juurde.
Ma tunnen end natuke, nagu heietav vanamees kuskil eeskojatrepil, kaugusesse vaatamas: “See oli päikesepaisteline jaanuarikuu pärastlõuna kui ma võtsin proovisõidu auto Mustamäe Elkest…”
Kõige esimese asjana tegin sellest pilti. No natuke selleks, et kui mingi õnnetus juhtub, siis saaks neid hiljem meediale müüa ja natuke sellepärast ka, et mulle ikkagi meeldib ta välimus.
Saatsin bändikaaslastele grupivestlusesse sõnumi, et hakkan länkari arvustust kirjutama, paak on täis ja võiks Lätti viina järele sõita. Mu eelmine 7-kohaline Land Cruiser oli see auto, millega me 5miinusega kunagi 2016. aasta nädalalõppudel kõik Eesti klubid läbi sõitsime.
Ma proovin olla süsteemne ja mõõdutundetu. Korraga. Kõiges, mis ma elus teen. Et mitte ise enda takistuseks muutuda. Seega räägin kõigepealt asjadest, mis on selle auto juures paremaks läinud, siis asjadest, mis on sama halvad kui enne, ja asjadest, mis on halvemaks läinud.
Seejärel õpetan teid seda autot ostma, annan natuke nõu, ja siis kõige lõpuks räägin ootustest, et sa ei pettuks. Toon välja ootused, millele uus Länkar vastab ja ootused, millele ta ei vasta. Ehk siis annan teile kätte elus ja oma järgmises Land Cruiseris mittepettumise retsepti.
“Ausalt, see ei tekita mus armukadedustunnet, et mul polnud neid lisasid ja neid võimalusi, mis tal nüüd on. Aga see tekitab tunde, et nendel, kes temaga nüüd sõidavad, on lihtsalt hullult vedanud,“ võiks ma öelda.
Sest üks asi on tõesti selline, millest ma kunagi väga puudust tundsin.
Ülivajalik asi on 360 kraadine vaade, kus näed oma ekraanil kogu auto ümbrust. Kõik kaamerad arvutavad kokkuvõtvalt pildi tervikuks ja sa näed iga nurga alt, kus mõni kivi ja äärekivi on.
Kuna mul eelmise länkaril seda polnud, siis sõitsin ükskord oma Tatari tn garaažide vahel manööverdades tal külje maha. See oli ikka lollus kuubis. Aga sellise pealtvaate funktsiooni juures sa näeks täpselt, millal sa külje kuhugi vastu serva kandid.
Teine asi on see, et Premium audio heli on paremaks läinud. Eelmisel oli see lugu ikka väga hull. Toon näiteks, et kui sul on võimalik keerata volüümi skaalal 1-60, siis 30-40 peal hakkavad kõlarid kärisema. No see on jama.
Ja sa ei saa uut autot osta ning sinna kohe uut helisüsteemi panna – sest garantii kaotab kehtivuse. Uuel Länkaril on Premium audio väga ilusa helipildiga. Aga kui lähed ühe varustusastme allapoole, kaotad kahjuks kõik, mis kõige kallimale paketile helis kaasa antud on.
Lisaks on juurde tulnud see, mille kohta ma olen öelnud “rekkamehe rõõm”, ehk ventileeritavad istmed. See on kihvt lahendus, mis jätab tunde, nagu istuksid piparmündipõõsas, kui näiteks trennist, suusamäelt või suvepalavuses ülikonnaga autosse istud.
Tõmbab tuule saba alla ja sa ei higista ennast istme külge ka siis, kui oled auto päevaks rannaparklasse jätnud.
Näidikute blokk rooli taga on ka informatiivsem, kui vanal mudelil, aga no selle pärast pole kunagi ühtki ostuotsust tehtud, nii et sellel ma pikemalt ei peatu.
Hea uudis nii turundajate kui uue Länkari sõpradele on ka see, et halvemaks on läinud ainult kaks asja, millest üks pole isegi kuigi oluline.
Esiistmete seljatugedes paiknevad panipaigad on tugeva kõike-varjava naha asemel kaetud läbipaistva ja laterdava võrguga, mis kõik su saladused välja räägib.
Me kõik ju teame, et istme seljatugesid kasutatakse ainult kondoomide, relvade ja autosse unustatud pesu hoidmiseks, või mingis hilisemas eluetapis mähkmete, multikate vaatamise iPadi või mingi mänguasja jaoks – ja kõigil neil juhtudel pole võrgust mingit kasu.
Aga see selleks. Hullem lugu on mootoriga. Või noh. Kellele hullem, kellele parem.
Vanema põlvkonna 140 kilovatisest 3,0 mootorist on saanud uue põlvkonna 130 kilovatine 2,8 – selle 10 kilovatiga oleks nagu kadunud võime maanteel kellestki mööda sõita. Sport käik ei päästa.
Mul oleks küll 2,8 liitrisega need load alles jäänud, mis vana länkariga Pärnu maantee viaduktil ühe aasta jooksul kolmandat korda 70ga radarisse sõites ära võeti. Nagu autist, kes mingit oma reeglite maailma taga ajab.
Aga muud plussi sellel mootoril on raske leida. Ökonoomsem ta pole. Sõitsin 1000 km maanteid, keskmiseks tuli midagi 10-11 liitri vahel. Rahulikult sõitsin. Aga no see lause on ka kõik, mis ma kütusekulust rääkida tahan.
Kui sa tahad osta maasturit ja hoida kokku kütuse pealt, siis pead sõitma kõik oma sõidud lihtsalt rekkade ja busside tuules. Muidu lähed füüsikaseadustega vastuollu, kus tuuletakistus, auto kaal ja mootori suutlikkus kõik omavahel mingis halastamatus armukolmnurgas on.
Samas see, kes eeldab tehasest lubatud kütusekulu numbrite paikapidavust, saab kuskil 20% petta. Reaalne länkari pikaajaline kütusekulu tuleb ikka 10,5-11 liitrit. Et kui oma 5 aasta investeeringu mahtu tahad teada, siis arvuta selle pealt.
Tehnoloogia, mis uuel Länkaril on endisel sama frustreeriv, on kooslus iPhone’i ja auto operatsioonisüsteemi nimega ToyotaTouch Misiganes, vahel.
See, mis tal selle väikse teleka peal jookseb, mõjub nagu Motorola telefon aastast 2002.
Idee, et sul on puutetundlik ekraan ja see ühildub ilusti ja reageerib kiiresti, on ilus. Tegelikkus on see, et ta on aeglane ja tüütu. No selline, et sa tahaks öelda, et palun ärge tehke seda enam kunagi, mida te tegite, sellise displeiga eluka sündmiseks.
Aga see ei tähenda, et ta maasturina ei töötaks. Me käisime temaga Sangaste valla küngastel, võtsime suvalt 30-kraadiseid tõusunurki, parkisime teda kallakutel, sõitsime hüpeldes Pärnu rannarajooni mudastel kruntidel (jep, seal Strandi taga), kuhu alles kevadel üleujutusesõbralikke maju hakatakse ehitama.
Ja ei jäänud isegi kuhugi mutta põhja peale kinni. Ta on see maastur, mille peale sa saad isegi väga lollides oludes ja väga sopastes kohtades kindel olla.
Aga nüüd länkari ostmisest. Ma reaalselt mõtlesin, et kas ma tahaksin seda autot? No kui näiteks Toyota selle 66 000 eurot maksva maasturi mulle tasuta annaks, et ma iga nädal sellega ägedaid videosid filmiks, kuidas ma temaga üle raudteeviaduktide hüppan (neli ratast õhus, reklaami mäletate, onju?).
Ma vist ikka ei tahaks. Tule kuju ei meeldi. Vana tuli oli välimuselt minu jaoks ilusam. Aga kui sina tahad, on see aus ja ma räägin kohe ära, kuidas ja mis juhul Land Cruiser 150 on sinu jaoks parim valik.
Kui sa oled hingelt päris maasturimees. Sind ei huvita need linnamaasturid, sakslased, madala kliirensiga ja suvalisele ööga sadanud lumepadjale metsast väljasõiduteel kinni jäävad sama hinna klassi sõiduriistad.
Ja sind ei huvita see sõiduautoliku sõidukogemuse tilulilu, nagu stabiilsus, sportlikkus, kiirendus. Siis võta Land Cruiser. Ta on päris sooritaja. Ära muidugi usu seda, et see reguleeritav vedrustus ja muud sõiduautodele omased lisad midagi olulist muudavad. Ei muuda. Ta on maastur.
Kui sul on vaja kindel olla igasugustes haigetes oludes hakkama saamises. Kui sul on päriselt vaja sõita oma kruusakarjääri seinast üles või teha maanteametiga kooskõlastamata metsateed oma krundilt lähima poeni, kuhu ringiga sõites on 12 ja otse minnes 3,6 kilomeetrit.
Siis võta Länkar. Muidu ma räägiks siia kõrvale ka mingit Defenderi või G-mersu juttu, aga me kõik teame, et nendega sa ei viitsi üle 200 kilomeetri korraga kunagi pärast sõita.
Aga siin on mul ka tungiv nõuanne – kindlalt paigalda vints. Korralik vints. Ja mitte mingil juhul ära pane vintsile rullikuid, need lähevad rõvedalt rooste. Mul läksid rullikud iga aasta vahetusse, sest ma olen loll.
Pane vints, mis on nööriga, ja millel on väike pilu auto esipamperis. Rullikud näevad küll šefid välja, aga kohe kui esimene soolaauto mööda sõidab, on su ilusad rullid hommikuks roostes – jah, ka siis, kui sa veel vintsi isegi kordagi kasutanud pole.
Aga vintsi on sul vaja. Alati. Mitte ainult puude välja juurimiseks oma kruntidel või paadisilla kaldale tõmbamiseks sügiseti, vaid päris elus ja päriselt ka, kui satud kohtadesse, kus maapind ei kanna. Või aitad kedagi, kes on kogemata teelt võssa sõitnud.
Länkar sobib sulle, kui sind ei huvita kiirendus ja pikad vahemaad. Mina käisin vahepeal enda omaga iganädalaselt Lätis koosolekutel ja 600 km oli veits rets. Proovisõiduautoga sõitsin 3 päevaga 1100 km ja pikal sõidul sain aru, et tegu on jätkuvalt maasturiga.
Kui sa oled kultuurne ja sa tahad alla 100 000 euro maksvat midagi, millega on ilus teatrisse sõita ka siis, kui oled just maalt tulnud. Länkar on täpselt see auto, millega sa oled alati normaalne.
Länkarimehed on harva debiilikud. Länkareid ei jäeta eriti paadislippidele suvel teistele jalgu. Länkarid pargivad harva invakohtadel. Länkarid ei sõida mööda kraavisõitnud autost.
Ja no sa saad ju isegi aru, et ükskõik kui mustvalgelt üldistav ma nüüd ka ei kõla – Range Roveri või X6 või teiste sakslaste omanike kohta niimoodi öelda ei saa.
Länkari omanikud on kuidagi rahulikud ja abivalmid. Nad ei mõtle foori taga kiirendusele või naise peksmisele. Parandage muidugi kui eksin.
Kui sa tahad teada, mis tunne on osta „mõistliku valiku maasturit,“ mille kohta räägitakse, et jube vastupidav on. Sest ta on. Tean sama kaaluga Euroopa brändimaastureid, mis lähevad veermiku remonti kui 50 000 on hodomeetrile kerinud. Ja siis järgmine kord 100 000 peal.
Ma läksin esimest korda klotse ja kettaid vahetama 120 000 peal. Selle kehakaalu juures pole see sugugi tavaline, et nii kaua sõita saad.
Kui sul on ärevus hinges. Ära osta. Tõsiselt. See ei ole kuidagi ärev auto. See ei lahenda su une, isu ja egoprobleeme ega ole ka selline auto, millega sa tahaksid õhtul garaaži rääkima minna.
See ei ole ka see auto, kus sa pärast peretüli tagaistmel Prisma parklas Kolme musketäri loed. See ei ole ärev auto. Mitte kuidagi. Kui sa pead jõudma Kuressaarest praamile 30 minutiga, siis see ei ole see auto. Ja see ei ole see riik, kus seda teha tohib. Ärevus jaoks on teised autod.
Kui sa oled vaene. Kõige suurem emotsionaalne lõks on Land Cruiseri puhul see, et sa suudad numbrites ta enda jaoks enne ostu soodsaks mõelda. C’mon. See ei ole säästuauto. Ära ratsionaliseeri kindlustust või kütusekulu. Seda, et sul jääks raha üle, seda ei juhtu.
Kui sa loodad, et Länkar ei lagune. Kõik maasturid lagunevad, lõpuks. Või noh, kõik autod lagunevad.
Mina ootasin, et esimesed aastad on kõigest hooldustes käimise vaev. Ei olnud. Ikka on jamasid. Ma käisin enda omaga kogu aeg garantiis. Küll KDSS jamab ( peen vedrustuse häälestamise süsteem), siis pimenurga anduri viga. Siis hakkab pesulas katuseluuk läbi laskma või meelelahutussüsteemis hakkab heli jamama. Kõige lõpuks kulub käigukangi nupult värv esimese suvega.
Kui eeldad oma partnerilt, et ta on veatu, siis on see ühe psühholoogiliselt väga pettumust valmistava suhte algus.
Näiteks kuskil 100 000 peal öeldi mulle, et mingi õlilaik on vahekasti all. Mul oli tunne, nagu ma oleks midagi alatut jõuluvana kohta teada saanud. Et kuidas te võite midagi sellist öelda, kuna minu Länkar ju ei peaks selliseid asju mulle tegema. Teeb. Nii et ole realist.
Nagu sina oled äge inimene oma plusside ja miinustega, nii on ka sinu Land Cruiser 150. Äge. Aga päris. Mitte veatu.
Igal muul juhul võid osta, kui sa ülaltoodus end ära tunned. Ja vihjeks niipalju, et sul on kergem lahti saada temast siis, kui sul on seal palju vidinaid peal.
Ma müüsin 3 aastaselt ja 120 000 km pealt nii, et teenisin müügist veel mingi 7000 eurot.
Kuidas rahastada? 12 000 sissemakse ja 800-900 euroga kuumaksega on lihtne. Sul on niikuinii mingi oma äri. Jätad ühe madalapalgalise töökoha loomata ja ostad normaalse maasturi.
Jätad selle kesklinna esindusruumi rentimata ja sisustamata, teed hoopis kodulehel ja Google’is kontaktid korda, et su kliendid sind sealt Mustamäelt ikka üles leiaks, ja ostad länkari.
Müüd selle lagunenud talu ära, mille sa lolli peaga kriisi põhjas mingil ööl kinnisvaraportaalides surfates seal Läänemaal ostsid, ja saad sissemakseks raha, sest sa tegelt ei taha ju järgmised 10 aastat mingit ehitusteemat ajada.
Sa oskad mõelda ratsionaalselt ja länkar sobib su mõtteviisi ning Exceliga selleks väga hästi.
“Mingi osa minust tahaks teda tagasi. Kui ma teda ei tunne, siis tahaks. Aga kaks korda ühe autoga sõita, no kuulge – elu on selle jaoks vist ikka liiga lühike. Aga muidugi, meil on omad head mälestused, mida on tore meenutada… Ja tänu sellele eelmisele saan ma kirjutada ka arvustuse, mis sind päriselt aitab.“
S. Henno
Tallinn
16.02.2018
Jah, osta,
Väga palju põhjuseid ja loos on kõik välja toodud, aga peamine on, et Land Cruiser on päris maastur, millega kannatab päriselt elada. Aga sa pead temas kindel olema.
| Mootor | 2,8-liitrine R4 diiselmootor |
|---|---|
| Võimsus | 130 kW / 177 hj |
| Pöördemoment | 450 Nm |
| Käigukast | 6-käiguline automaatkast, nelikvedu |
| Tippkiirus | 175 km/h |
| 0-100 km/h | 12,7 s |
| Keskmine kütusekulu | 7,5 l/100km |
| Hind | proovisõidu auto hind alates 62 500 eurot, baasmudel alates 45 200 eurot |
Populaarsed lood
G tellijale
G tellijale
Pildil oleva auto juht sai oma karistuse kaamersalvestise abil kätte.
Rubriiki toetab IIZI
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
G tellijale
Pro tellijale
Igal reedel
Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.
