Järgnevale loole aitab kindlasti kõvasti kaalu lisada fakt, et ma olen elus sõitnud korralikumalt täpselt kolme kastika ehk pikapiga – RAM 1500, Toyota Hilux ja Ford (Ranger) Raptor. Aga mitte kvantiteet, vaid kvaliteet loeb, eks.
Need olid ikka korralikud proovisõidud. Lühemat linnasisest transfeeri Mercedes Nava.. tähendab X-klassi roolis või sõbra iidse töö-Hiluxi tagaistmel Soomaal müttamist ma ei arvesta.
Seega on mul kogemus luksus-, töö- ja sportkastikaga ja nendel kõigil on üks ja seesama häda – tundub täiesti totakas autoklass, kuniks sa ühte istud ja mingi kummaline fluidum su peale langeb. Juhtub iga kord. Või noh, kõigil kolmel korral siis.
RAM 1500
Selgituseks, enne kui solvumiseks läheb – totakas juhul, kui sul tegelikult pole kasti vaja. Sa ei vea suuri asju, raskeid asju, räpaseid asju või surnud asju (loomaarst, jahimees, nekromant).
Luksus-, töö- ja sportkastikas
RAM 1500, eriti oma tipmises Limited varustusastmes, on suurustlemise ja ‘murica 5,7-liitrine kehastus. Vaatad sealt ülevalt alla ja põhimõtteliselt ei huvita. Las need seal kuskil all toimetavad oma eluga, ma olen siin üleval, mul on kõik hästi. Ja muidugi V8 möiratus, kui gaasi põrandasse RAMmid.
Toyota Hilux oli Invincible varustusastmes, mis samuti tekitab visuaalselt mulje, et see auto siin mõtleb asju tõsiselt. Nagu võistlusvormis Ott Kiivikas – läikiv, musklis ja sihikindel.
Toyota Hilux
Saamaks teada, kas metsa taga on mets, tuleb lihtsalt esimesest metsast hooga läbi rammida ja Hilux suudab seda küll. Lisaks meenutad, kuidas Top Geari tüübid Hiluxiga Põhjanabale sõitsid ja ei kavatse millegi vähemaga leppida.
See tüüp, keda me kõik teame
Siseneb Ford Raptor. See on see tüüp, kes ilmub sõpruskonna tenniseturniirile ja muudab selle üheks kiireks lõppmänguks kõigi jaoks. Kutsud ta golfi mängima ning hole-in-one on tema jaoks tavalahendus, sihib pigem albatrossi. Jalkamatšis lööb värava just tema, käärlöögiga, poole platsi pealt, murtud jalaga. Ühesõnaga – talent, kes ei oska seda varjata.
Raptori puhul on oluline toonitada, et see on Euroopa versioon, mis baseerub Rangeril, mitte Ameerika oma, mille aluseks on F-150. Seega on ta väikSEM ja mõistliKUM, kui jänkide oma, aga kindlasti mitte mingi pehmo. Beebi-Raptor.
Raptorit saab Eestis hinnakirja järgi ainult ühe mootoriga, milleks on 2-liitrine diisel. Olgu-olgu, Ameerika kastikate fännid võivad nüüd naermise lõpetada ja püüda natuke vaiksemalt olla, see on ikkagi Euroopa – mõistlikkuse ja tagasihoidlikkuse viimane kants. Samas on käike Raptori automaatkastil 10! Midagi võidad, midagi kaotad.
Ikkagi see mootor…
Kas kaheliitrine diisel sellises sportkastikas väheke hale pole? Teate, ei ole. Raptori absoluutne leivanumber on oskus liikuda väga kiiresti maastikul ja rasketel ning kehvadel teedel, mitte autobahnil.
Foto: Ford
Ja maastikul kiire sõit võib tähendada ka 50 km/h, mille jaoks on 213 hobujõudu ja diiselmootor täiesti piisav. On ka 100 km/h jaoks. Usun, et võid mööda heinamaad ka 150 km/h lasta ning mootori võimekus ei ole sellel hetkel kindlasti su esimene mure…
Muidugi oleks mingi 3-liitrine V6 seal kapoti all ägedama häälega ja veelgi krähmakam. Samuti ei peaks omanik iga jumala kord, kui keegi küsib, et mis mootor kapoti all on, köhatama, vabandusi hakkama välja mõtlema ja teemat kõrvale juhtima, “Oo, vaata, peedifileed toodi juurde!”.
Ratsionaalselt võttes – kaheliitrine diisel teeb oma töö täiesti vabalt ära. Keskmine kulu, üllatus-üllatus, umbes 10 liitrit sajale. Pigem võib pikas perspektiivis tekkida küsimus vastupidavusega, kui liiga väikselt mootorilt liiga palju nõuda. Seda saame hinnata mõne aasta pärast ja olenevalt kasutamisest. Kas ja kui tihti üldse mootori tegelikke piire kombitud on?
Fordi enda sõnul on see mootor saanud arendamise käigus kõvasti vatti ning “korraldati 200-tunnine kestvuskatse, mille lõpuks turbolaadurid tulikuumalt hõõgusid.” Mis seisus need olid, ei ole öeldud.
Esindusele rahustuseks, sügavamale ei läinud ja rataste all oli kõva kivipinnas.
Kaks väga olulist oskust
Ford Raptor üllatas kahe asjaga. Ühega, mida ta peabki tegema ja teine oli täielik boonus. Soomaa kruusateedel Raptor lausa hõljus. Vedrustuse käik ja häälestus on suudetud nii hästi toimima panna, et auklikul kruusateel saab sõita väga kiiresti, ilma et autos asjad ringi lendaks või auto teel ringi hüpleks.
“Võrreldes tava-Rangeriga on rööbe 150 mm laiem ja kliirens 56 mm kõrgem. FOX amortisaatorid koos Position Sensitive amortisaatorisüsteemiga pakub tugevamat löögisummutust ekstreemoludes, mis tagab erakordse maastikusuutlikkuse, ning mõõdukamates sõiduoludes pehmemaid sõiduomadusi,” kirjutatakse Fordi lehel.
Tuleb välja, et see polegi vaid reklaamtekst. Raptori vedrustus hööveldas kõik konarused ja põhimõtteliselt sõitsid nagu väga heal kruusateel. See oli kummaline tunne, justkui ootaks hambaarsti juures valusat hetke ja siis öeldakse, et kõik juba valmis.
Kui mul oleks rasketele teedele vaja asjalikku kastikat, siis tundub, et kõik alla Raptori on endale põlve tulistamine – miks peaks auklikel teedel rappuma, täristama ja autot lõhkuma, kui võib hõljuda?
Maanteel vaiksem kui Tesla
Teine, boonusomadus, oli vaikus. Maanteekiirusel asfaldil sõites oli Raptor vaikne. Ja ma ei räägi “kastikate arvestuses”, vaid päriselt sõiduautolikult vaikne. Ütleks, et vaiksem kui Model 3, aga see on hinnang, mitte teaduslikult tõestatud. Ootused mängivad ikka ka rolli. Seega, Elon, kutsu oma advokaadid tagasi.
Kas on tõesti auto nii kõrge ja rattad kabiinist kaugel, et müra hajub? Samas võiks ju tuulekohinat ikka tublisti olla, sest ruutmeetreid, mida läbi õhu suruda, nagu on. Aga ei – täiesti mõnus maanteekruiiser. Braavo!
Maastikusõidukatsed läbis Raptor puhtalt.
Ostke kõik omale Ford Raptor?
Lihtne öelda, eks, aga natuke raskem teha. Sama mootoriga Ranger Limited maksab 37 700 eurot, veelgi ägedam Wildtrak maksab 40 000 eurot ja Raptori hind algab 51 700 eurost. Midagi väga juurde pole Raptorile õnneks vaja, võtsin mõned vältimatud asjad ning hinnaks tuleb ilus 55 000 eurot.
Ilmselgelt me ei saa sellest 10 000-15 000 eurot maksvast elevandist toas mööda vaadata. See on hind, mida peab maksma, et heast kastikast saaks väga hea sportkastikas. Aga see on ikka väga palju eurosid.
Raptori ostja on kastikate maailmas versioon inimesest, kes läheb ja ostab Mercedes-Benz 220d asemel C63 Si, Renault Megane diisli asemel Megane RS Trophy ja BMW Z4 asemel Toyota Supra. Inimene, kes on sõidurõõmu või ja tunnete nimel tegema teistsuguseid otsuseid.
Täiesti ootamatult osutus Raptor üheks viimase aja suurimaks sõiduelamuseks. Ootad lihtsalt natuke ülesvuntsitud Rangerit, aga kohtud tõelise sportautoga, mille mängumaa pole Audru rada, vaid auklik kruusatee.
Ma kahtlen, kas ükski supersportmaastur suudaks Raptorile sellistes oludes vastu saada. Ilmselt läbiks mingi lõigu sama kiirelt, aga mis temast pärast järgi jääks…
Maastikusõidukatsed läbis Raptor puhtalt.
Esindusele rahustuseks, sügavamale ei läinud ja rataste all oli kõva kivipinnas.
Jah, osta,
kui sa oled nõus lõbu ja sõidumõnu eest maksma ühe Ford Fiesta hinna juurde. Samas, kastikate maailmas palju odavamat ja ägedamat sportlast ei ole.
