Test

Tesla Model 3 Performance: ma teadsin, et see on kiire auto, aga mine metsa, noh!

Jah, osta,

Model 3 on hetkel kõige parem elektriauto. Piisavalt odav (elektriautode mõistes), ebamaiselt kiire ja mõnusalt lapsemeelne. Kõik teised on väga head vaid ühes kategoorias (näiteks hind või luksus), aga Model 3 on multitalent.

Tesla mudelivalikust on mu absoluutne lemmik Model X. Nende kajakatiib-ustega ma oleks valmis Vegasesse lendama ja abielluma. Isegi hoolimata sellest, et üldiselt on Model X, eriti valget värvi, väga kergesti segamini aetav Muumimammaga.

Muidugi, elektrimootor, uskumatu kiirendus ja tehnoloogilised lahendused, aga siiski, need uksed…

Model S osas on mul samas olnud raske oma ükskõiksust talitseda, nagu armastab öelda Peeter Koppel. Tõsi, ma ei ole saanud sõita sellise versiooniga, mis kiirendusradadel põhimõtteliselt kõiki ja kõike tahavaatepeeglisse ja ühtlasi ka häbisse jätab ehk Model S P100D oma “Naeruväärses” režiimis (Ludicrous mode).

Muus osas on Model S välimuselt silmapaistmatu ja sees on ainuke mainimist väärt asi suur ekraan oma funktsionaalsusega.

Nagu Nissan Leaf, aga veidike kallim?

Model 3 on selles mõttes nagu beebi-Model S. Tagasihoidlik, 3. seeria BMW mõõtu auto, mida enamik inimesi ei märkagi ja seda mitte ainult mootoriheli puudumise tõttu.

Põhimõtteliselt nagu Nissan Leaf, eks. Silmapaistmatu välimus, elektrimootor ja ligi 400 km sõiduulatust. Model 3 hinnad algavad 48 100 euro juurest, Leafi suurendatud sõiduulatusega versioon on 46 000 eurot.

Model X tundub Model 3 kõrval veel eriti massiivne.

Mis siin ikka nii erilist olla saab. Eestis Model 3 nagunii pole ja testida ei saa ka. Ülehaibitud hipster-värk, mis põletab ära kõik Elon Muski rahad ja investorite omad takkapihta. Koostekvaliteedist ärme üldse räägigi. Nagunii on kehv. Ja üldse ka, elektriautod on tegelikult veel räpasemad kui tavasõidukid.

Palun üks kilo hapusid viinamarju, pakkida pole vaja, ma hakkan kohe sööma.

Lahked inimesed on lahked

Ja siis, justkui välk selgest taevast, oli taaskord üks heasoovlik autoomanik nõus oma värskelt Eestisse saabunud Model 3 prooviks laenama, põhimõtteliselt terveks päevaks. Unustage eelmine lõik ja andke mulle selle auto võtmekaart!

Millest selline usaldus ja altruism, ei teagi, aga on võimalused, mida ei jäeta kasutamata.

Asja teeb eriti põnevaks asjaolu, et tegu pole Nissan Leafi konkurendiga ehk baas Model 3ga vaid selle kõige kangema, Performance variandiga. Elektrimootorid veavad nii esi- kui tagarattaid, häälestus on sportlik ja vajadusel saab aktiveerida ka Track Mode. Ou jees…

Nupud? Mis nupud?

Olete kuulnud, et tänapäeva autodel jääb nuppe jääb aina vähemaks ja kõik funktsioonid on liikunud ekraanil juhitavateks? Olete arvanud, et see on tobe, ohtlik ja tüütu? Selge, siis ärge isegi kaaluge Model 3 ostmist.

Seal ei ole asi selles, et nuppe on vähevõitu. Seal ei olegi nuppe. Mitte ühtegi. Vaid kaks kummalist rattakest roolil ja see on ka kõik. Maksimaalne minimalism.

Kapotti, mille all on muidugi teine pagasiruum, avad ekraanilt, kindalaegast avad ekraanilt ning isegi roolisamba liigutamise aktiveerid ekraanilt ning juhid seda roolil olevate rattakestega. Kui sa vihkad ekraane, siis vihkad sa Teslat eriti kirglikult.

Aga koostekvaliteet? See on ikka väga hull, jah?

Suhteline. Kui osta 48 000-eurone versioon, siis pole häda midagi. Mingi Porsche-kvaliteet see muidugi ei ole. Tavaline keskklass.

Teada ju on ka, et enamik raha on läinud elektritehnoloogia peale, seega palju plastikut ning võib olla mitte päris ideaalselt sobituvaid interjööridetaile võib andeks anda. Kohtab seda ka “tavalistel” premium-autodel.

Asi on puhtalt tunnetuslik. Näiteks proovisõidu auto hinnaks oli ligi 70 000 eurot. Hind tõuseb jõuallika, tehnoloogia ja muu sarnase tõttu ning sisu osas ei peagi midagi muutuma. Lihtsalt see tunne, et sul on nii kallis auto, aga interjöör päris sellele ei vasta, veidike häirib. Aga ei midagi sellist, mille pärast kaup katki jääks.

Valge nagu haldja hame

Oluline hoiatus. Kui sa oled heleda sisu fänn, nagu mina, ning valid kindlasti valgete istmetega auto, siis ole valmis, et need ongi valged. Mitte heledad või valget tooni. VALGED. “Ross-käis-hambaid-valgendamas” toonis.

Kuidas neid selliste lumivalgetena ka hoida, mina ei oska küll öelda. Elektriautodega sõidavadki puhtad inimesed äkki?

Kõige suurem koostemiinus on hoopiski sisemüra suurtel kiirustel ja jämedama fraktuuriga asfaldil. See, mis mootorimürast puudu jääb, tuleb muudest mühinatest tagasi. Lootus, et keerad autoraadio vaikseks ja kulged vaikse suhinaga mööda kiirteed, mata kohe maha.

Linnas ja väga-väga siledal asfaldil on loomulikult kõik väga tüünelt ulmeline.

Tesla, ära kunagi täiskasvanuks saa!

Kas keegi on kunagi arvanud, et auto võiks suunatule heliks mängida 6 erinevas versioonis peeruhääli? Auto ekraan võiks muutuda sulniks kaminatuleks või mängukonsooliks? Ilmselt mitte, vähemalt seda peeruasja ma ei kujuta ette, et ükski saksa bränd kaaluks isegi Oktoberfesti ajal.

Aga kirevase päralt, miks ei võiks, kui tehnoloogia lubab! Tesla meenutab natuke totakat geeniust, kes loeb hommikusöögi kõrvale kvantfüüsikat edasijõudnutele ja veidike hiljem paneb töökaaslase toolile knopka või peidab kuumal suvepäeval naabrinaise autosse heeringa. Nalja peab saama!

Ja nii ongi Tesla oma tarkvarauuenduste käigus lisanud autole rohkelt vajalikke ja mittevajalikke võimalusi. Navi-kaart muutub Marsi pinnaks, suunatuli peeretab ja ekraanil muutub auto kujutis jõuluvana saaniks. Anna aga tulla, Tesla. Sa oled õigel teel.

Rool muutub automängu juhtseadmeks

Samuti mänguline, aga samas geniaalne, on suure ekraani kasutamine konsooli ekraanina. Hetkel on võimalik mängida väga lihtsaid retromänge ning üht lapsikut võidusõitu. Viimase puhul on eriti äge, et see toimib rooli ja pedaalidega.

Mängida ei ole lihtne, ülemäära põnev ega mugav. Aga suund on õige. Miks ei võiks vaadata autos Netflixi või kasutada sedasama ekraani Playstationi konsooli ekraanina? Muidugi mitte sõidu ajal, aga üldiselt.

Tesla on selles osas õigel teel ja muudkui katsetab, isegi kui see on peeruhääl. Teised kahjuks on sunnitud mingil põhjusel kasutama iganenud tehnoloogiaid, kus ekraan võib küll juba hea välja näha, aga funktsionaalsus on piiratud rangelt ja igavalt auto enda asjadega.

Arvuti või auto?

Konkreetsel autol ei olnud veel aktiveeritud Autopilot funktsioon. Väga huvitaval põhjusel, mis veelgi rohkem paneb seda autot võrdlema arvutiga.

Nimelt oli omanikul olemas juba mitu aastat oma Tesla konto, aga omanikuvahetuste käigus ei ole omaniku konto ja see auto veel omavahel kokku saanud. Kes on kunagi võidelnud näiteks Apple’i seadmete kontotõrgetega, see enam vähem aimab, mis värk on. Probleem on Tesla klienditeenindusse edastatud, nüüd oodatakse vastust.

Väga selge ja suur ekraan on eriti abiks linnas navigeerimisel. Vasakul on näha seda, mida näeb auto.

Ekraanil kuvatakse ümbruse jälgimist, kus on näha nii autod kui ka inimesed. Ilmselt oskavad seda teha ka teised autod, aga mitte nii lahedalt visualiseerida. Ulme, noh.

Püha manna, see ei ole võimalik!

Ma räägin nüüd kiirendusest, eks. Sain auto kätte, hiilisin vaikselt läbi ehitustandriks muutunud parkla, pöörasin peateele ja vajutasin. See ei ole kirjanduslik liialdus, vaid mul reaalselt käis pea mürtsuga kuklasse. Selleks lihtsalt ei ole valmis. Järgmistel kordadel juba oskad ennast enne vajutamist vastu istet suruda, aga see esimene kord… Ebamaine.

Kordasin seda nalja kolleege sõitma viies korduvalt. Taaskord ma ei liialda, kui üks veidike pisem naiskolleeg sisuliselt kadus istmelt. Ei olnud ka tema valmis, jalad lendasid üles ja kui järsult liiga kiireks kasvanud hoo maha pidurdasin, oleks napilt turvavöö alt välja libisenud. Kiljumine muidugi käis sinna juurde.

Siseorganid tahavad läbi selgroo välja tulla, võrreldav lõbustuspargi karmide ameerika mägedega. Imestama paneb see, kuidas rehvid suudavad selle kõik teele kanda nii, et ribadeks ei lenda.

Tesla maailmas on see isegi aeglane

Aju ei halda ka seepärast hästi kõike seda ära, et häält ju pole normaalset. Vaikus, siis pinin ja siis avaneb su ees hüperruum. Samuti ei juhtu midagi sellist, nagu supersportautodega, et möirgamise saatel sa tunned, kuidas auto väriseb, vappub ja üritab sind ära tappa. Tesla võib olla üritab ka, aga sa ei saa sellest aru. Surmav gaas, mitte Desert Eagle .50.

Ametlikud kiirenduse andmed on “tervelt” 3,4 sekundit sajani. Ma lihtsalt ei suuda ette kujutada, mis tunne on siis Model Si “Naeruväärne” 2,6 sekundit. Või saladusliku rodsteri 1,8 sekundit. Ebanormaalne.

Top Gear testis ka juba Elon Muski poolt välja käidud väidet, et Model 3 Performance on kõvem kärbes, kui BMW M3 ja mitte ainult sirgel, vaid ka ringrajal. Puhtalt ajaliste mõõdikute järgi Musk ei valetanud. Ilmselgelt peab Model 3 enne ringitamise lõpetama (akude ülekuumenemine) kui BMW M3, aga päris märgiline värk siiski. See auto suudab ka ringrajal tegusid teha.

Tallinna lähistel väikestel teedel korraks ringi vaadates võib öelda, et jah, ligi kaks tonni kaaluv auto oli vilgas ja nauditav. Ilmselgetel põhjustel ei üritanud ma autot viia isegi mitte piiri lähedale, rääkimata selle kompimisest.

Mis asi see Tesla Model 3 siis on?

Maailmapäästev ökoauto, statement või sportauto? Kurat seda teab.

Kuna ma võrdlen enamikke asju kas Viljandi folgi või Alfa Romeoga, siis tõepoolest, 70 000 euro eest saaks 510-hobujõulise metslase nimega Alfa Romeo Giulia Quadrifoglio, mis esindab täpselt seda sportautode lähenemist kiirusele. Tulevikutehnoloogia osas ei ole tal Teslale midagi vastu panna.

Nagu omanik ütles, et see on praktiline mänguasi, nohikuauto. Ja see vist ongi kõige parem hinnang. Model 3 Performance võib olla täiesti igav ja ilmetu igapäeva auto, mis oma ligi 500-kilomeetrise sõiduulatusega on ülisäästlik ja mõistlik. Samuti ei ole see kindlasti auto, millega näidata, et “mul on palju rohkem raha kui sul!”. Keegi lihtsalt ei saa aru.

Natuke nuppe näppides, või noh, ekraani toksides, muutub see täiesti jaburaks raketiks, millele hetkel ei saa “foorikiirendusel” vastu mitte ükski moodne ja ülikallis sportauto.

Saatus mängis mulle sellised kaardid, et sain sellele väitele kinnitust ühe lahtise Ferrari 488 abil. Mehel oli, mille üle pärast mõelda. Näiteks, et kuhu see “mazda” kadus ja kuidas…?!

Veelgi rohkem nuppe näppides muutub see auto veidike totakaks mänguasjaks ja see on minu jaoks selle auto peamine essents – elu ei pea nii kuradi tõsine olema!

Tesla Model 3 Performace

Mootor2 elektrimootorit, nelikvedu
Võimsus480 hj
Kiirendus 0-100 km/h3,4 s
Pöördemoment639 Nm
Tippkiirus261 km/h
Sõiduulatus530 km (WLTP)
Hindalates 65 590 eurot

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.