Test

Toyota C-HR: puudu on Supra mootor ja tagavedu

Mida sina CH-Ri disainist arvad?

Jah, osta,

kui sa tahad kindla kvaliteediga ja mõistlikku linnaautot, mis veidike silma paistaks. Ära osta pereautoks, see ei ole laste suhtes aus.

Tunnistan ausalt, ma olin valmis seda autot vihkama. C-HR on üks peamistest Toyota müügihittidest ja klientidele meeldib väga. Seda kinnitab iga suurem parkla.

Aga liiga palju erialases ringkonnas liikumist on maalinud mulle pildi, et pole hirmsamat autot kui C-HR. Kuritegu automaailma, disaini ja kõige püha pihta. No väga huvitav igatahes, proovin siis ka.

Selle auto peamine essents on disain. Vana hea armasta-või-vihka lahendus. Disainerite meeskonna brauseriajaloost leiab ilmselt sõnu mecha, mekanikaru ja robotto. See on jaapani ulmest pärit sõna, mis tähistab inimese poolt juhitavaid (hiiglaslikke) roboteid. Meieni on sellest žanrist jõudnud näiteks “Pacific Rim” nime kandev film.

Seda kõike ei ole vaja, aga see eristab CH-Ri teistest.

Ja mulle see meeldib. See ei ole kole, nagu praegune Prius, kus ei ole suudetud otsustada, mida teha ja siis pandi kehv tehisintellekt autot disainima.

Ma saan ka aru, miks konservatiivsele maitsele C-HR ei sobi. Liiga palju nurki, suured rattakoopad, erinevad jooned, värvid ja üldiselt parasjagu tige robot. Tahaks olla suur, aga kasv ei luba olemusega mecha. Oranžikana paistab liiga palju silma ja hall ning igav olemises kukub täielikult läbi. Minult selle eest plusspunktid.

Ainult bensiinimootoriga versiooni saab ka nelikveolisena, hübriidid on vaid esiveolised.

Sellest saaks päris raju tuuningauto

Vaatasin seda autot distantsilt ja teate mis – C-HR võiks välimuse poolest olla soodsa hinnaklassi BMW X4 M või Audi RS Q3.

Kujutage nüüd ette, kui seal oleks sama (BMW) R6 mootor, mis Supras või vähemalt 2-liitrine turbokas ja driftivõimekus? Lähtudes muidugi praegu eeldusest, et sportlinnamaastur on asi, mis peab eksisteerima, aga hetkel turg nõuab, seega küllap siis peab.

Sellele profiilile on ju rehvisuits ja paukuv väljalase peale kirjutatud!

Tuuningupotentsiaali oleks sellisel autol nii palju, et kerelaiendeid, spoilereid ja madaldusvedrusid ei jõuaks nii palju toota, kui noored neid külge paneks. 21. sajandi Honda CRX. Võikski müüa ka kaheukselist varianti.

Aga Toyotas ilmselgelt arvutati, arutati ja mõõdeti ning tehti majanduslikult mõistlik otsus ja auto suunati pragmaatilisele ostjale, kes tahab ökonoomset linnamaasturit, aga RAV4 on liiga suur või kallis.

Lastega inimestele keelatud

Siin tulebki mängu teine, mitte nii väga positiivne disainiga seotud asi – C-HRi ei tohi osta lastega inimesed. See ei ole laste suhtes aus. Langev katusejoon ja kogu über-ägedus tähendab kahjuks seda, et lapsed, isegi istmekõrgendusega, vaatavad põnevat ukseplastikut ning ilmaimed jäävad neil nägemata.

Vaata, vasakul pool põllu peal on põder! Ei näinud? Huvitav, miks?

Pakun, et Porsche 911 või mõne muu päris sportauto tagaistmelt on ka lastel parem väljavaade kui C-HRist. Samuti ei ulatu väiksemad lapsed ukselingini, mis asub ukse ülemises servas. Täiesti kasutu, kui mõelda pereautole.

C-HR on auto neile, kes sõidavad peamiselt üksi, kahekesi või siis veavad tagaistmel natuke pikemaid inimesi. Noor paar, 50+ inimesed, natuke edevam tööauto – ükskõik mis, aga pereautona on see laste suhtes lihtsalt õel.

Palju kõrgemale ukselinki enam panna ei saa, aga disain on ju äge.

Mõistlik kütusekulu, piisavalt võimsust

C-HRi saab bensiinimootoriga või siis hübriidversioonina. Viimane on loomulikult mõistlikum ja teeb seda, mida Toyota peab tegema – muretult ja ökonoomselt.

Tavalise bensiinimootori ja hübriidi hinnavahe on keskmiselt 4000 eurot. Kütusekulu vahe paberil 2-3 liitrit. Aga hübriid on igas mõttes parem auto, eriti linnas ja lisaks ka järelturul palju hinnatum. Seega ma ei näe väga põhjust, miks tavalist üldse osta.

Lisaks pakub hübriid sportlikkust, aga mitte sportautolikus, vaid ühes teises mõttes. Nimelt on võimalik näidikute vahele kuvada ülevaadet, mitu protsenti sõiduajast oled peale käivitamist liikunud puhtalt elektriliselt. Ma ei saa kontrollida, kas see ka õige on, aga väidetavalt 25 minutiline sõit Kalamaja-Mustmäe kulges 78% elektri jõul. Tundub ju nagu hea?

Viiepäevase, valdavalt lühikeste otste ja külma mootoriga alustamise linnassõitmise keskmine tuli 6,5 liitri juurde, mis talvisel ajal on päris kobe number.

Peamine ongi hingelt ära öeldud. C-HR ei ole revolutsioon või midagi täiesti uskumatut. See on lihtsalt teistsuguse kerega Corolla, mille sõiduomadused kannatavad kõrguse tõttu, aga mitte keegi peale kretiinsete autofännide sellest aru nagunii ei saa.

Kvaliteet on iseenesest korralik ja topsihoidjad mõnusalt suured. Ekraani disain ei tule mängulisusega kaasa.

Testiauto oli põhimõtteliselt kõige kallim versioon, mida osta saab. Esiveoline ja 2-liitrine hübriid, mille varustustase on Limited Edition. Hetkel kampaaniahinnaga 29 500 eurot.

Meediasüsteemi ekraan on veidike kole, nagu ka teistel praegustel Toyotadel, aga muus osas on tegu täiesti tavalise (heas mõttes) Toyotaga. Disain on ainuke seiklus, kõik muu on kindla peale minek.

Sisu osas on vähemalt tippmudelil üritatud natuke vigurdada ja see mõjub pigem hästi. Sobib välisdisainiga ja ei ole igav must plast vähemalt.

Ma tõesti proovisin, aga vihata seda autot ma ei oska. Ükskõik, kas see mecha-disain sulle meeldib või mitte, aga vähemalt pole “hall-diisel-universaal” tüüpi ilmetu kast.

Toyota CH-R 2,0 Hybrid Limited Edition

Mootor2-liitrine R4 bensiin + elektrimootor
Võimsus184 hj
Kiirendus 0-100 km/h8,2 s
Pöördemoment190 Nm
Kütusekulu5,2 liitrit 100 km kohta
Hindal 21 300, testiauto hind al 32 790
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.