Test

Uus Ford Mustang on auto, mis keelatakse varsti ära. Uskuge mind!

Jah, osta,

sest see on nii lahe auto, et keelatakse kindlasti varsti ära, nagu juhtub kõigi heade asjadega. Kasuta võimalust, kuni veel saad.

Kui Geeniuse-poisid ütlesid, et nüüd tuleb uue eurooplaste jaoks kohendatud Mustangiga prooviks sõitma minna, läksin ma elevile.

Ma saan aru, et tõeline autosõber vastab küsimusele “Millise autofirma logol on hobune?” ilmselt püüdlikult nii, et Ford (!) Mustang tuleb jutuks alles kolmandana. Mis siis, et pähe kargab ilmselt kõigepealt kunagise maailma esimese eduka laiatarbe sport- või muskelauto siluett ning selle iluvõrel tuhatnelja kappav metsistunud koduloom.

Mustang on ikoon, legend ja koheselt ära tuntav testosteroonis marineeritud siluetiga urisev maanteeneelaja. Ning kuigi eri põlvkondade lõikes on selle nime all toodetud sõna otseses mõttes saasta, siis viimase kahe põlvkonna jõuliselt ajaloole viitav disain on Mustangi vaimu tagasi toonud.

See auto on kuri, cool ja badass. Kui tsiteerida minu proovisõidust kõrvalistmel osa saanud ema, siis on tegemist “sümpaatse mölakaga”. Uskuge, see on päris suur tunnustus.

Kas see asjandus on ka praktiline?

Loomulikult tekib elevus, kui sellise legendiga sõita saab. Eriti veel, kui katus maha käib! Kõige parema emotsiooni annavadki teatavasti autod, mille kohta ei saa keegi kasutada sõna “praktiline”.

Küünelakivärvi, viieliitrise mootori ja tagaveoga ning de facto kahekohalist autot ei saa praktilisuse patus süüdistada. See, et selline auto ajab pagasiruumi suurusest ja kütusekulust rääkivate “hallide diislite” omanikud turtsuma ning fixie’dega vuntsivaha aplikeerimisel ümber kukkuvad püüdlikud rattur-autofoobid susisema, lisab Mustangile just seda väärtust, mida sellise auto ostja soovib.

On vähe mõnusamaid asju, kui see muie, mis tuleb Mustangi-omaniku näole siis, kui keegi teatab, et: “Eestis pole cabrioga midagi teha” ja “Tagavedu on talvel kohutav!” Mis siis?

Hea küll – natuke on vingujatel õigus. Esiteks on see esimene standard-Mustangi põlvkond, mille tagasillal on sõltumatu vedrustus. Ümberehitajad panid neid peale ka varem, kuid nüüd on asi aus. Ehk on aru saadud, et 19. sajandi keskpaiga tehnoloogia (sõltuv vedrustus) võiks ajalukku jääda.

See on päris tore, sest varasemate Mustangite puhul on tekkinud küsimus, et miks 1981. aasta BMW käitub enam-vähem kiirel sõitmisel paremini, täpsemalt ja ootuspärasemalt, kui näiteks viienda põlvkonna Mustang (2005-2014).

Ootamatult läks tagumine ots ette

Kuigi esialgu tundus, et jutuks olev kuuenda põlvkonna Mustang oma tagasilla sõltumatu vedrustusega võiks olla isegi natukene rafineeritud ja euroopalik, siis selle illusiooni purustab gaasipedaaliga veidi järsemalt ümber käimine. Minul õnnestus saada tagumine ots ette ka nii, et kõik juhiabid olid ilusti sisse lülitatud ning ma ausõna ei teinud midagi erilist. Päris hirmus oli, sest see oli üpris ootamatu.

Lisaks ei tasu väga ka valgusfoori tagant võidu kiirendada, sest 418 hj tõmbavad tagarattad ilusti ringi käima ning kannavad asfaldile kena koguse rehvimustrit. Selle aja jooksul on suurema diiselmootoriga nelikveolise eurosedaani juht juba üpris kaugele jõudnud. 4,8 sekundit sajani on kena number, kuid ma usukasin seda ilmselt alles siis, kui autol oleks launch control. Seda aga niisugusele analoogautole ilmselt panema ei hakata.

Ka häiris see, et interjööris ei oldud saadud päris ilma selle plastikuta, millest meil prügikonteinereid tehakse. Seega: Mustangil on veidi vallatu saba ning ta nõuab taltsutamist. Sellist tunnet siiski ei teki, et ta sind kurvis ära tahaks tappa.

Samas, kui autol oli presentkatus peal, ei sihisenud ega vihisenud ka kiirema sõidu puhul kuskilt. Ma kahtlustan, et selle triki on suutnud ellu viia pigem Fordi Saksamaal töötavad insenerid. Mõned autotootjad ei saa teatavasti isegi raamideta akende puhul ilma teatud kiirusel tekkiva tüütu sisinata. Ford saab.

Ka vajavad ära positiivset äramärkimist istmed. Kuna Mustangiga tuli loomulikult kõigepealt sõitma viia juba eelmainitud ema, siis ta ei jõudnud neid istmeid ära kiita. Ka pikem sõit ei väsitanud sugugi. Ainult kaelale oleks võinud sooja õhku puhuda. Kust ta teadis, et mõned kabrioletid sellist asja võimaldavad, seda mina ei tea.

Varsti keelatakse ilmselt ära

Kui nüüd tekib küsimus, kas selline Mustang tuleks endale osta, siis jah, kindlasti. Me elame maailmas, kus kõik, mis on lõbus, keelatakse varem või hiljem (pigem varem) ära. Olgem ausad – kurja näoga viieliitrine küünelakivärvi kabriolett peaks olema juba praegu ära keelatud. See on lihtsalt liiga vale, liiga poliitiliselt ebakorrektne ja liiga lõbus.

Mustang on nagu nahktagi. Sa kahtlustad, et kui sa selle endale saad, läheb su elu paremaks ja sul on õigus. Lähebki. Ainus mure võib olla selles, et Ford on tabanud Mustangi Euroopasse toomisega naelapea pihta ning neid võib ühel hetkel olla tänavapildis liiga palju.

Selle vastu aitab muidugi see, et tasub valida mingi eriti ere ja omapärane värv. Ning kohe, kui auto ostetud, tuleb muidugi ema sõitma viia.

Ford Mustang Convertible 5,0 V8

Hindalates 43 000 €
Mootor5,0 V8 (418 hj, 307 kW)
Kütusekulu8,7-20,1 l/100 km
CO2289-306 g/km
KäigukastM/A

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.