2. Kiirus on kriitiline
Talvel tuleb kriitiline kiirusepiir ruttu vastu. Linnas umbes 30 km/h varem kui suvel ja maanteel umbes 60 km/h varem. Talvistes oludes ei pruugi isegi suurim lubatud sõidukiirus olla turvaline, rääkimata siis suverehviga sõitmisest talvistes oludes. Suverehvidega on enamvähem võimalik hakkama saada kiirusel kuni 30 km/h. Maanteel üle 70 km/h ära parem proovigi.
Suve- ja talverehvi üks oluline erinevus on veel see, et viimastel on mustril haakumist ka küljesuunas liikudes – suverehvi mustriosa üleminek rehvi küljeks on üsna sujuv, talverehvil leiab klotsi ka külje alt. Seega ainus variant suverehviga talvel üldse kuhugi jõuda on vältida külgsuunas libisemist.
Vasakul oleva suverehvi serv on palju ümaram, kui paremal pool asuval talverehvil.
3. ESP ja ABS olgu alati peal
Tänapäevased autod on nii targad, et vaid vähesed juhid suudavad nendest paremini ohuolukordi lahendada. Süsteemid märkavad libisemisi varem ja suudavad veojõudu kenasti suunata. Soovitused selle kohta, et lülita abisüsteemid välja, pärinevad eelmisest aastatuhandest. Kuid isegi arhailine külglibisemise vastane seade ja ABS on targemad, kui keskmine autojuht.
Kui auto külglibisemisse satub, tegeleb juhtimisega füüsika ning vaid väga head juhid jõuavad ise külglibisemise tekitada õigel ajal. Kui sa teed seda liiga hilja, võib juhtuda, et otse kraavi sõitmise asemel keerad sa auto veel ka üle katuse. Ning ei, sa ei ole hea juht.
4. Ära piduritega pumpa
Mingi põlvkonna inimesi on õpetatud nn pidurit pumpama, kui auto libiseda tahab. Tänaseks on see iganenud nõuanne ning toimib ainult nendel autodel, millel ei ole ei juhiabisüsteeme ega ABS-pidureid. Kui sul on ABS, siis ära pumpa.
5. Oma sõiduoskust on väga lihtne ülehinnata
Üks tüüpiline vabandus/õigustus on see, et “omal ajal, kui ma sõitma õppisin, olid Lada all ainult suverehvid ja teel oli kiilasjää”. Selle jutu võid välja printida, rulli keerata ja … , sest 40 aastat tagasi oli ka liiklustihedus hoopis midagi muud, samuti ka autode võimsused teisest klassist. Ning kuigi sa toona nii tegid ja kuidagi hakkama said, ei aita see teadmine sind mitte kuidagi edasi, kui auto kiiresti pidama on vaja saada. Pealegi, 30 aastat tagasi oli ka liiklussurmade number hoopis suurem tänastest numbritest.
6. Kui auto ikka käest ära läheb, manuaalkast
Nii suve- kui talverehviga kehtib põhiline reegel, et kontrolli kaotamisel auto üle vajuta sidurit, keera rooli ning kui need kaks ei aita, alles siis pidurda. Või kui ees on takistus liiga lähedal, siis pidurda kohe, äkki toimub kokkupõrge natukene väiksemal kiirusel.
Kui pidurdad, siis pidurda nii kõvasti, kui vähegi suudad. ABS ja pidurdusjõukontrollid on enamikel kaasaegsetel autodel peal ning nad hoolitsevad ise selle eest, et auto võimalikult kiiresti peatada. Sina pead talle lihtsalt tugeva jalalöögiga teada andma, et nüüd on asjad hapud.
7. Kui auto ikka käest ära läheb, automaatkast
Automaatkastiga autode puhul saad ka sõidu pealt kangi asendi N peale lükata, aga üldiselt piisab ka lihtsalt sellest, kui gaas maha võtta. Isegi, kui tekib taas tahtmine libisevat autot gaasiga üritada sirgeks saada või muud rallivõtet harjutada, siis see on surnult sündinud plaan. Niikuinii sa ei saa suverehviga hakkama.
8. Kui see ei aidanud ja triivid ikka kraavi poole
Kui näed, et auto läheb kurvis otse kraavi suunas, siis pigem sõida kraavi otse, mitte külg ees, sest viimasel juhul on oht autoga üle katuse rulluda suurem. Otse kraavi sõitnud autot on ka lihtsam välja tõmmata ning stange remont on palju odavam näiteks küljeuste remondist.
9. Otsi pidamist
Sulailmaga on kindlasti teiste autode sõidujälg kõige turvalisem koht, kus sõita. Seal on enamasti asfalt väljas ja säilib mingisugunegi pidamine. Lume- või lörtsivaalus ei ole suverehviga midagi teha. Kui väljas on aga suured miinuskraadid, siis võib sõidujälg olla jääs ning mingisuguse pidamise võib leida sõidujälje servast, jää ja lumevaalu vahelt.
Kui maanteel on vaja pidurdada, siis näiteks tänase ilmaga on üsna tõenäoline, et mingisuguse pidamise leiab tee servast, kruusa pealt. Aga sinna keerates ettevaatust, ära keera rooli liiga palju, proovi “vajuda” teepervele võimalikult sujuvalt.
Linnas, kui näed, et auto ei peatu piisavalt kiiresti, võid viimases hädas leida pidamist äärekivist. Isegi, kui velje või rehvi lõhud, on see odavam, kui kellelegi teisele otsa sõita.
10. Kõik liigutused tee rahulikult
Pidurda rahulikult, rooli keera rahulikult ning rooli ei tohi üle keerata. Kui kurvis rahulikul keeramisel tundub, et auto ei keera rooliga piisavalt kiiresti kaasa, siis pigem hoia rooli samas asendis, sest liiga palju keerates võib juhtuda, et auto leiab kusagilt ühe grammi pidamist ning jõnksatab rooli suunas, kuid tõenäoliselt järgneb sellele külglibisemine.
Autot tuleb tunnetada ja väike mõõdukas libisemine on igati okei ning seda on võimalik päästa, kui sellele üle ei reageeri. Arvesta sellega, et pidur ja gaas ei aita juba tekkinud külglibisemist kuidagi parandada.
11. Vaata sinna, kuhu sa minna tahad
Kriitilises olukorras teeb inimene alateadlikke liigutusi. Kui juht on maganud maha õige hetke pidurdada või kiirust vähendada ja auto libiseb, siis ära jää vaatama seda ohtu. Leia hoopis koht, kuhu sa tahad, et auto läheks ja tegele sellega, et sinna suunas roolida.
Kui sa lähened ABSi ragisedes takistusele, siis ära jää vahtima seda takistust vaid vaata selle kõrvale – kasvõi kraavi või võssa. Kui sa jõllitad takistust, näiteks eesseisvat autot, ning pidurdusteekond on pikem, kui vahemaa selleni, siis sõidad sa tõenäoliselt sellele ka otsa. Rool otse, käed kramplikult rooli küljes… Aga kui sa vaatad sinna, kuhu tahad autot suunata, on lootus, et lisaks teadlikele liigutustele teeb su keha veel ka midagi muud sellist, mis aitab auto takistusest mööda juhtida.
