3 põhjust, miks osta Volvo V60 Polestar… või mitte.

Volvo helesinine põrguline sai lähemalt üle vaadatud selles loos. Neile, kes vajavad konkreetsust ja külmi fakte, panime kirja Polestari 3 peamist plussi ja miinust. Kas need mõjutaks teie ostuotsust?

Plussid

Välimus. V60 on ilma Polestari lisanditetagi kena auto, kuid spoilerid, 20″ rehvid ja värv lisavad täpselt doseeritud annuse stiilset sportlikkust. Ei midagi üleliigset, ei mingit steroidide, pronksja õli ja stringidega laval punnitavat kulturistiilmet. Nagu põhiloos mainitud, siis õige värvivalik võimaldab peaaegu, et tähelepandamatuks jääda. Interjöör jätkab sama joont. Mõnusalt smart casual.

Praktilisus. Igav põhjendus aga ilmselt paljude jaoks väga oluline. Elul on omad reeglid laste, pere ja hobide näol. Universaalkere, kuigi muidugi mitte Škoda-mõõtu, võimaldab mõistuse ja tunnete kompromissi.

Mootor. Antud juhul ma ei pea silmas isegi 367 hobujõudu ja head kiirendust vaid hästi toimivat komplekti. Otseselt seotud ka eelmise plussiga – selle autoga on võimalik igapäevaselt elada, mõtlemata, miks ma peale proovisõitu läksin panka, mitte psühholoogi juurde. Polestar ei rapsi, ei närvitse, ei hüple – kui sa just seda ise ei taha…

Miinused

Rehvid. Rehvide undamine on võrdlemisi hästi kuulda, et mitte öelda ebameeldivalt vali. Kui rehve ümberdisainida ei saa, siis võiks vähemalt isolatsiooni rohkem olla.

Väljalase. Mootor ei tee ülemäära sportlikku häält. 2-liitrisest ongi ilmselt keeruline V8 müdinat välja tuua, aga oleks ihanud, et väljalase summutab vähemalt rehvid ära ja foori all oleks võimalik tühikäigul gaasipedaali tallates kõrvalseisva rullnokaga tüli norida. Mitte, et me seda oleks tahtnud, aga puhtalt teoorias tekkis tunne, et vastase trance-muusikast Volvo üle ei kostaks.

Hind. Kuigi arvustuses püüdsin hinnateemat natuke leevendada tembeldades Polestar’i friigiautoks, ei muuda see fakti, et 65 000 eurot on väga suur raha, eriti kui konkurents on tihe ja mitmeid sarnaseid autosid saab vähemalt baashinna järgi palju soodsamalt.