Asi lõplik: ajateenistusest kõrvalehoidjatelt võetakse juhiload ära

Foto: Margus Ansu/PM/Scanpix

UUENDATUD 13.06.2018: Täna võeti Riigikogus vastu seadus, mis võimaldab alates 1. jaanuarist 2019 hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehiilijate õigusi soetada juhilube. Samuti on riigil õigus peatada nende kehtivus.

ORIGINAAL: Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu, mis annab võimaluse hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist.

Kaitsevägi ja kaitseressursside amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse peatamist või väljastamist. Lõpliku otsuse langetab igal konkreetsel juhul halduskohus.

Piiravate meetmete rakendamist taotletaks puhul, kui isik hoiab hoolimata hoiatustest ning korduvate kutsete saatmisest jätkuvalt kaitseväekohustuse täitmisest kõrvale.

Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et eelnõu eesmärk on vähendada kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate hulka, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud.

“Väikeriigis nagu Eesti on reservarmeel ülioluline roll ja kaitseväekohustuse täitmata jätmine ei ole naljaasi. See on kohustus, mille täitmist tuleb võtta tõsiselt,” ütles Luik.

Uute meetmete määramisel lähtus kaitseministeerium Soome kogemusest, kus kaitseväekohuslastel, kes keelduvad asumast aja- või asendusteenistusse, piiratakse reisidokumentide väljastamist. Soomes karistatakse kõrvalehoidjaid muuhulgas vanglakaristuse või koduarestiga.

Eelmisel aastal jättis arstlikku komisjoni esmakordsel kutsumisel ilmumata 17% kutsututest. Arstlikku komisjoni ilmumata jätmise tõttu tegi kaitseressursside amet 1031 sunniraha nõuet 710 isikule, kellest vaid 78 ilmus pärast seda arstlikku komisjoni.

Ajateenistuskohustust asus 2017. aastal täitma 3396 kutsealust ja 34 naist. Ajateenistusse jättis möödunud aastal ilmumata 244 kutsealust.