“Sellist võimalust, et keskmist välja arvutada ja selle põhjal teha otsuseid, selle kohta me täna midagi ei leia. Ehk kui see saab tulevikus olema seadusandja selge tahe, see niimoodi pannakse kirja ja maandatakse võimalikke riske, siis on see põhimõtteliselt võimalik,” ütles ta.

Peep selgitas, et ka keskmise kiiruse mõõtmise juures on samad riskid, mis tuleb läbi kaaluda, kui iga teise protsessi juures, nende seas ka see, kuidas andmeid korjatakse ning kuidas neid hoitatakse, et need valedesse kätesse ei satuks. “Sest midagi väga tundlikku ju selles, et kodanik X liigub punktis A punkti B iseenesest ju ei ole,” sõnas Peep. Seega tuleks lihtsalt erinevad tingimused ning nõuded seadustes ära kirjeldada.

“Andmekaitse eesmärk on kaitsta inimest Kafka protsessi suhtes ehk siis see, kui meile arusaamatult keegi kuskil teeb meie kohta otsuse. Põhimõtteliselt, kui on seaduses kirjas, kuidas see otsus tehakse, mille alusel, kuidas seda saab vaidlustada, kui masin kõiki tegeliku elu asju ette ei näe. Kui see on lahendatud, siis ma iseenesest selles probleemi ei näe,” ütles Peep.

“Me ei teosta transporti ega karistuspoliitikat, et me oleme neutraalsed. On asjad, mis tuleb lahendada, kui nad on lahendatud ja ongi üldine tahe läbi seadusandja otsuse, siis niimoodi saab teha,” vastas Peep küsimusele, kas AKI oleks pigem keskmiste kiiruste mõõtmise poolt või vastu.