Alan Vaht: süngemate ennustuste kohaselt võiks kütuse hind tõusta aasta lõpuks 1,45 euroni

Foto: Erik Prozes, PM/Scanpix Baltics

Sel nädalal tõusis Eestis erinevates tanklakettides bensiinihind üle 1,3 euro liitri kohta. Küsisime Alexela juhatuse liikme Alan Vahti arvamust, mis võib kütuse hinnaga tulevikus juhtuda.

Kütuse hinda on keeruline prognoosida

Oma blogipostituses mainib Vaht ära, et kuigi maailmaturuhinnad on tõusus, ei saa väita, et tanklates juba mõne kuu pärast hind 1,6 euro kohta liitrini küündib.

Kütusehindade prognoosides saab küll lähtuda globaalse turu nõudlusest ja pakkumisest, kuid need omakorda sõltuvad väga erinevatest teguritest. Siiski ei näe Vaht näe hetkeseisuga võimalust kütusehindade languseks. Tema sõnul on praegu liialt palju negatiivset infot, mis hindu tõstab.

OPECi kokkulepe ja USA raskused toodangu suurendamisega

Maailmaturgu mõjutab hetkel suurel määral OPECi ja Venemaa kokkulepe, mille kohaselt kärbitakse naftatoodangut 1,8 mln barreli võrra päevas. Kokkuleppe tagajärjel on jõudnud globaalne kütuseturg defitsiiti.

Kui 2014-2016. aastani oli kütuseturg keskmiselt 1,1 mln barreliga ülevarustatud, siis eelmise aasta algusest kehtima hakanud naftakärbe on toonud endaga kaasa seisu, kus keskmiselt on päevane puudujääk 0,5 mln barrelit.

2017. aasta detsembris pikendati lepingut 12 kuu võrra, seega kehtib kärbe 2018. aasta lõpuni. Kuigi USA toornaftavarud saavutasid oma rekordarvu 535 mln barrelit 2017. aasta märtsi lõpus, on varud sealt alates ainult langenud.

Vahti sõnul on USA-l hetkel ka raskusi tootmise suurendamisega, mistõttu võivad suurenenud nõudluse tõttu varud veelgi enam väheneda.

Kõiki faktoreid ei ole võimalik ennustada

Vaht mainib lisaks OPECi ja USA faktoritele ka geopoliitiliseid pingeid nagu Iraani valitsusvastased rahutused, mis võivad Iraani naftatootmist vähendada. Ka ei ole välistatud variant, et Iraani toornafta ekspordile kehtestatakse uuesti sanktsioonid.

Hinna tõusmist ähvardab ka Rahvusvahelise energiaagentuuri prognoos, et 2018. aasta lõpuks tõuseb toornafta nõudlus 100 mln barrelini päevas. Seda on 1,7 mln barreli võrra rohkem kui praegu.

Eestis müüdava kütuse hind sõltub maailmaturust

Kuigi suure osa (60%) Eestis müüdava kütuse hinnast moodustavad erinevad maksud, ostavad tanklaketid kütust siiski maailmaturuhindade alusel. Sisseostu arvestus käib kütuseautopõhiselt, loeb see ajahetk, mil auto laost lahkub. Seetõttu avaldub maailmaturuhinna muutus kohe ka sisseostus.

Vahti sõnul on küsimus selles, millal hinnamuutus jaemüügihinnas toimub. Näiteks toob ta Eesti kütuseturul oleva tiheda konkurentsi, mistõttu 1. jaanuaril jõustunud 6-sendine aktsiisitõus tanklates alles üheksa päeva hiljem realiseerus.

Kõige mustem stsenaarium

Kõige negatiivsema prognoosi kohaselt, kui toornafta hind jõuaks 80-dollarilise barrelihinna juurde, ulatuks bensiini hind Eesti tanklates 1,45 euroni liitrist. Võrdluseks 2012. aasta aprillis maailmaturul saavutatud rekordhinnad üle 100 dollari barreli kohta, mille korral võiks Eestis bensiini hind tõusta 1,64 euroni liitri kohta.

Vahti sõnul on halbade asjaolude jätkumisel tõenäosus, et hinnad tõusevad, kuid kindlasti ei saa väita, et kahe kuu pärast on kütuse hind 1,6 eurot liitri kohta.