Arvamus: 3 põhjust, miks automaks võiks tulla

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tänavu 1. juulist pidanuksime hakkama riigile automaksu maksma, kui auto vahetab omanikku. Seaduseelnõu selle plaaniga, mida ametlikult nimetati “riigilõivu diferentseerimiseks”, oli mullu detsembris valmis, aga valitsus ei teinud seda ikkagi teoks.

Kes tahaks oma palgaraha natuke vähem kätte saada või sellest jälle mingil põhjusel pisut rohkem riigile maksta? Muidugi mitte keegi. Nii lähenedes pole muidugi mõtet arutada mingi uue maksu üle.

Arutama peab laiemalt, milliseks me Eesti muuta tahame. Ilmselt polnud ka mullune automaksu eelnõu kõige parem, kõige siiramatel eesmärkidel või moel tehtud. Aga siin on kolm argumenti selleks, miks automaks kehtestada.

1. Saastamist on vaja maksustada

See on kõige lihtsam, selgem ja tähtsam argument, millest võikski piisata.

Kuigi sisepõlemismootori väljalaskest tuleb mitmeid gaase, mõõdetakse kõige rohkem CO2 heitmeid. Teadlased on selgitanud, et sellel on oluline mõju meie kliimale, mida rohkem me CO2 õhku paiskame. Kui te olete USA president, võite ehk endale lubada teadlaste mitte-uskumist, aga muul juhul on raske sellele vastu vaielda.

Niisiis on meil autode näol tegu keskkonda saastavate masinatega, see on halb ja maks oleks viis, et inimesi utsitada seda vähem tegema.

Kõige lihtsam ongi maksustada seda, kui palju konkreetse auto mootorist tuleb heitmeid. Mõnede autode puhul pole seda täpselt teada ja siis saab seda sisepõlemismootori puhul tuletada võimsuse näitaja järgi.

2. Aga me juba maksustame ju kütust?

See on parim vastuargument automaksule ja nii hea, et sellele polegi eriti vastu vaielda. Mida rohkem reaalselt kütust põletad, seda suurem olgu sinu maks, ja seda saab mõõta ostetud kütuse pealt.

Aga läheme korraks tagasi algusesse? Idee ei ole lihtsalt suvaliselt kütuse põletamist või heitmete väljutamist maksustada, sest siis on meil õhk ikka tossune, aga riigieelarve täis raha populistlike reformide tegemiseks (asi, mille üle peaksime kodanikena tuliselt valvama). Idee on ikka selles, et me ei tossutakski.

Ühes uuringus võtsid majandusteadlased automaksu ja kütuseaktsiisi probleemi luubi alla ja kasutasid seitsme Euroopa riigi andmestikku.

Nende järeldus oli see, et tarbija ei arvesta autot ostes eriti pikalt ette kütusekulu mõju oma rahakotile, küll aga arvestab auto enda ostmise kulu. Võib-olla me ei viitsi välja arvutada oma iga-aastast läbisõitu, ostetava auto kütusekulu maal ja linnas ning kütusehinda ja selle prognoosi. Võib-olla me ei oskagi seda, me kõik ei ole rahandusministeeriumi finantsanalüütikud. Aga auto lõpparvet koos masina hinna ja maksudega oskame lugeda küll.

Lihtsus võidab. Kui tarbija jaoks on lihtsam näha maksukulu autot ostes, teeb ta valiku, mis saastab keskkonda vähem.

Ja üldse on kuidagi ebameeldivam, kui ostad auto teades selle kütusekulu ja kütuse hindu, ning siis hakatakse kütuseaktsiisi peale keerama. Kuigi keegi pole lubanud, et need kunagi ei muutu, on ikkagi okas hinges, et minult röövitakse eurosid ilma ette hoiatamata.

3. Võimsust pole vaja tänaval maksimeerida

Selline automaks tähendaks, et võimsamad autod on veel kallimad. Aga probleem on selles, et võimsamad autod on ka lahedad. Seega jõuame olukorda, kus lahedad asjad tehakse kalliks ja see pole enam lahe.

Nii jõuame põhimõttelise valikuni, mida me tahame, et Eesti teedel juhtuks. Teed on liiklemiseks ja kes iganes on roolis istunud, see teab, et mingist piirist alates ei aita mootorikilovatid enam ohutult liigelda. Vastupidi, mida rohkem kilovatte, seda suurem on šanss, et sellest tuleb mingi jama. Me peaksime ausalt välja ütlema ja kultiveerima suhtumist, et tänval pole vaja iga hinna eest tippvõimsust.

Aga sellega peab kaasas käima teine pool, nimelt autokultuuri ja -spordi edendamine mitte ainult tippspordi, aga ka rahvaspordi vallas.

Mis see tähendab? Audru ja Laitse rajad on toredad, aga kvaliteetseid kinniseid radu võiks Eestis olla veel palju ja need võiks pikemad olla. Kohalikud omavalitsused ja politsei peaks aktiivselt ja positiivselt toetama rahvalikke autospordi üritusi, olgu need kiirendamised lennuväljal või lihtsalt näitused.

Nagu öeldud, võimsad autod on lahedad. Me ei peaks tahtma kiiruskatseid tänaval, aga meil on kindlasti vaja kuskil nendega sõita.

Nihutame perspektiivi

Kokkuvõttes oleks vaja natuke oma perspektiivi nihutada ehk seda, kuidas me kogu auto kui masina arengut vaatame. Kui vaadata auto rohkem kui saja aastast ajalugu, siis on tänapäevased sõidukid uskumatult moodsad, säästlikud, võimsad, sõitku nad mistahes kütusel.

Aga kui me vaatame auto ees olevat järgmist sadat aastat, siis on juba ammu näha ühte väga suurt muutust jõuallikates. Kas me sõidame edaspidi võrgust laetud elektriga, toodame seda autos vesinikust või mingil kolmandal moel, igatahes kõige selle kõrval on klassikaline sisepõlemismootor kaotaja. Ja et utsitada sellest ajaloolisest keskkonda saastavast seadmest loobumist, oleks abiks tark maks.

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.