Arvamus: Autod on nagu sokid ja nende nunnutamine on täisidiootsus

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Teate neid inimesi, kes käivad pidevalt ümber auto ja poetavad pisara, kui esistangele on tekkinud kivitäke? Need on need samad inimesed, kes räägivad, et nende auto on nende “tibu”.

Ma ei salli neid inimesi.

Õigemini, ma ei saa neist aru.

Auto on ju pereliige?

Need on need inimesed, kelle jaoks auto on väärtuslik asi, nagu pereliige. Kuid miks? Jah, auto võib maksta üksjagu raha, kuid kõige lõpuks ei saa ära unustada, et auto on tarbeese, umbes nagu sokid või kööginuga. Keegi ei käi ja kummarda neid ega poeta liialt palju pisaraid, kui nende elu ükskord lõppeb või kuskil midagi natukene katki läheb.

Miks peaks asi olema autodega teistmoodi?

Kui kuskil on jälle kuulda juttu sellest, et keegi on oma autoga teinud mingi imeviguri, et see ilusam ja säravam oleks, või kui on keegi, kes õnneliku näoga ümber auto mikrofiiberlapiga ringi jalutab, et väiksemgi poripritse maha hõõruda ja seeläbi värvi kaitsta, või pargib autoga poeparkla tagumisse otsa, et seda jumala eest uksemõlgi eest kaitsta, samas pool kilomeetrit sissepääsuni jalutades, on läbivaks küsimuseks see, miks nii tehakse.

Auto ülesanne on viia inimene punktist A punkti B. Selle ülesanne ei ole olla midagi, mida nunnutada. See on umbes nagu diivan. Selle ülesanne on see, et selle peal istuda saaks ja mitte midagi muud. Ja nii nagu on veider see, et inimesed kiletavad ära oma diivani, et see kauem vastu peaks, siis on sama veider see, kui käiakse ja autosid lakutakse.

Näiteks olen rohkem kui korra parkides riivanud velgedega äärekivi. Kui mõne autoarmastaja jaoks võib see olla maailma lõpp, siis keskmise autokasutaja jaoks on see reaalsus: seda küll üritatakse vältida, kuid vahel juhtub seda ikka.

Ja kui velgede kriimustamine on midagi, mida ei saa hingele või rahakotile lubada, siis äkki tasuks kaaluda plekkvelgede ja ilukilpide juurde jäämist: see on endale kergem ja ei pea pidevalt muretsema, et väike käevääratus parkimisel võib tuju mitmeks päevaks rikkuda.

See hetk, kui olulisemaks muutub auto hoidmine

Nunnutamise juures on argument see, et auto on kallis asi ja selle eest tuleb hoolitseda, et see kauem vastu peaks. Ja nii ongi, loomulikult ei pea tegema kõike endast olenevat, et autot ära lõhkuda, kuid selle hoidmise juures ei saa ära unustada auto eesmärki.

See hetk, kui olulisemaks muutub auto hoidmine, mitte autoga sõitmine, siis on asjad läinud liialt kaugele ning auto omamine pole enam mõttekas.

Samuti nagu diivani puhul: kui sa ei taha seal istuda, kuna see võib ära kuluda, siis istu põrandal. Mis sa raiskad raha selle peale. Mingit naudingut sa sellest niikuinii ei saa.

Sama ka autoga: kui sa ei suuda autot nautida ja pead pidevalt käima ja muretsema, et kuskil on uus täke, siis ära osta seda või osta auto, mille puhul saad endale lubada selle väärtuse langemist.

Sest kõige lõpuks on tegu asjaga, mis peaks su elu lihtsamaks tegema. Kui see seda ei tee ja valmistab probleeme, siis käi parem jala.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.