Tallinna linnaametnik: lamellrehvide kasutamisega säästame tervist, loodust ja linnakassat

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Geenius avaldab  Pirita linnaosa valitsuse arendusnõuniku Tõnis Liinati arvamusloo.

Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks toodetakse säästlikumaid sõiduvahendeid. Samas saaks keskkonda säästa, kui võetaks kasutusele lamellrehvid, mis on kasulikumad inimese tervisele, loodusele ja sõiduteedele.

Igal kevadel ja sügisel seisavad autojuhid valiku ees – kas lamell- või naastrehvid. Paljud sõidukijuhid valivad just viimase, sest need on odavamad. Samas tuleks enne valikut arvestada, et tegu on rehvidega, mis on negatiivse mõjuga.

Kui naastrehv puutub kokku teega, siis rehvil olevad naelad kahjustavad ja murendavad teekatet. See tekitab suurema vajaduse teede taastusremonditööde järele. Toimuv protsess tähendab pidevat kulu ja ressursside raiskamist n-ö tulekahju kustutamisele, kui peaksime tegelema hoopis probleemi lahendamisega. Muidugi lõhuvad teid ka teised asjaolud nagu muutlik ilm ja teedel kasutatav sool. Seda enam peaksime andma omapoolse panuse.

Lamellrehvide kasutusele võtul suudame pikemas perspektiivis säästa maksumaksja raha, mis praegu kulub remonditöödele. Oleksid olemas täiendavad vahendid, et investeerida liiklusturvalisusse ja infrastruktuuri arengusse.

Lähemal ajal valmivad Tallinna ringtee ja Väo ristmik. Ehitustööde lõppedes saavad praegused magistraaliteed (nt Pärnamäe tee, Laagna tee, Kose tee, Vana-Narva mnt) suurema
liikluskoormuse, mis tulevikus lagundab veelgi enam teid ja päädib ummikutega. Probleemi ennetamiseks on vaja ressursse suunata uute liiklussõlmede väljaehitamiseks (nt Mustakivi tee ja Pirita ühendus), kuid hetkel on need vahendid pidevate remonditööde taga.

Ärme unusta tervist

Naastrehvide kasutamine ei mõju negatiivselt mitte ainult teedele ja linnakassale, vaid ka inimeste tervisele. Teega kokkupuutes paiskavad naastrehvid üles mustust, tolmu ja baktereid. Autorehvide ja piduriketaste kulumisest ülespaisatud tolm on aga elektrilaenguga, see lendleb õhus kauem. Kuna tolmuosakesed püsivad pikema perioodi õhus, siis on suurem võimalus, et need satuvad inimeste kopsudesse ja seal ka püsivad.

Siinkohal tasub mõelda kevadel ringi sõitvatele autodele – need on pidevalt mustad ja tolmused. Endale võib ette kujutada, et taoline vaatepilt võib avaneda ka inimese kopsudes. Allergad, põletikud, ninasõõrmetesse tekkivad tolmukoorikud ja haavandid on selle protsessi tulem, mida kipume kergekäeliselt unustama, kuna inimese silmaga ei näe lendlevat tolmu.

Kuidas edasi?

Saksamaa, Suurbritannia, Holland ja Slovakkia on heaks eeskujuks, sest neis riikides on keelatud kasutada naastrehve. Ka Eesti peaks liikuma selles suunas. Selleks on vaja muuta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrust, kus lubataks talvel kasutada ainult lamellrehve ning suvel lamell- või suverehve.

Teine alternatiiv on langetada hinda ja teadlikult suunata inimesi tegema valikuid, mis on tervislikumad meile endile, keskkonnale ning tekitavad vähem müra ja hoiavad rohkem teid. Taoline protsess peab toimuma avaliku ja erasektori koostöös.

Kui me saame aru, et naastrehvid on kahjulikud, siis miks need on laialdaselt ringluses? Siinkohal on paslik endalt küsida, et kas kasutame naastrehve endiselt edasi vabandusega, et need on odavamad ja libeda ilmaga parema haakumisega või säästame inimeste tervist, loodust ja teede olukorda ning suuname ressursse Eesti arendamisse?

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.