“Projekteerimine iseenesest käib Eestis juba pikemat aega kolmemõõtmeliste joonistena, kuid BIM-i puhul peavad lahendused olema täpsemalt välja joonistatud,” lausus ta.
Eesmärk on projekteerimise käigus saada projektjoonised kätte juba sellisena, et neid oleks hõlpsam kasutada ehitusmasinate masinjuhtimises.
Antud objektil kasutatakse juba alates projekteerimisest üht Soome tarkvaralahendust, mille kasutamine täpsustas nõudeid projektifailidele. Sama tarkvara saab olema kasutuses ka ehitustööde dokumenteerimise ajal.
“See võimaldab kõiki ehituse ajal tekkivaid dokumente (laboriprotokollid, objektipildid jms) ruumiliselt siduda konkreetse koha või teelõiguga objektil,” märkis ta.
Miks seda vaja on?
Maanteeameti huvi on kõikvõimalike BIM-lahenduste uurimisel ja katsetamisel jõuda selleni, et kogu võimalik ehitustööde ajal tekkiv dokumentatsioon on täielikult digitaalne.
“Digitaalne selles mõistes, et tekiks näiteks andmebaasid kasutatud materjalide kohta – millisel teelõigul millised materjalid, milliste omadustega ja isegi millise ilmaga paigaldati,” sõnas Palmi.