Eestis hakatakse teed ehitama ülinutika lahenduse abil

Foto: Marko Saarm/PM/Scanpix

Maanteeamet on otsimas ehitajat Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva lõigule. Igas teises olukorras igava uudise teeb eriliseks aga see, et lõigu ehituseks kasutatakse Eestis pilootprojektina BIM-süsteemi.

Maanteeameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi selgitas, et BIMi juures on ehitamine ikka ehitamine ehk masinad ja materjalid, mida kasutatakse, on samad.

Erinevused tekivad projekteerimises ja ehitustööde dokumenteerimises. Projekteerimise kohapealt on põhiliseks nüansiks kogu projekti 3D-joonistel kujutamine.

“Projekteerimine iseenesest käib Eestis juba pikemat aega kolmemõõtmeliste joonistena, kuid BIM-i puhul peavad lahendused olema täpsemalt välja joonistatud,” lausus ta.

Eesmärk on projekteerimise käigus saada projektjoonised kätte juba sellisena, et neid oleks hõlpsam kasutada ehitusmasinate masinjuhtimises.

Antud objektil kasutatakse juba alates projekteerimisest üht Soome tarkvaralahendust, mille kasutamine täpsustas nõudeid projektifailidele. Sama tarkvara saab olema kasutuses ka ehitustööde dokumenteerimise ajal.

“See võimaldab kõiki ehituse ajal tekkivaid dokumente (laboriprotokollid, objektipildid jms) ruumiliselt siduda konkreetse koha või teelõiguga objektil,” märkis ta.

Miks seda vaja on?

Maanteeameti huvi on kõikvõimalike BIM-lahenduste uurimisel ja katsetamisel jõuda selleni, et kogu võimalik ehitustööde ajal tekkiv dokumentatsioon on täielikult digitaalne.

“Digitaalne selles mõistes, et tekiks näiteks andmebaasid kasutatud materjalide kohta – millisel teelõigul millised materjalid, milliste omadustega ja isegi millise ilmaga paigaldati,” sõnas Palmi.

Selle abil on võimalik hiljem analüüsida erinevate tehnoloogiate ja materjalide vastupidavust ajas ning teha ka tulevikus paremaid otsuseid, kuidas teid ehitada ja remontida.

“Ehitussektoril tervikuna on BIM-i ehk digitaalehituse rakendamisel võimalik saavutada rahalist võitu efektiivsuse tõusu abil. Sellest peaks ilmselt eraldi rääkima koos sektori ettevõtjatega,” lisas ta.

Plaanid ka mujal

Kuna tarkvara, mida kasutatakse, on ameti jaoks uus, siis esmajärjekorras soovitakse katsetada, kuidas see ehitusturu poolt üldse vastu võetakse. Soomes on see tarkvara laialdaselt kasutuses ning on lahendatud ühilduvuse küsimused kõigi sealsete masinjuhtimisseadmetega.

Kuna Eestis kasutatakse samu seadmeid, siis ei tohiks Palmi hinnangul ühilduvus probleemiks olla, aga kindlasti puudub tarkvara kasutuskogemus.

“Lisaks soovime näha, kuidas ja kas see tarkvara lihtsustab tellija ja omanikujärelevalve tööd objekti kontrollil ja mis kujul on võimalik ehitustööde käigus tekkivaid andmeid hiljem taaskasutada,” ütles ta.

Sarnane tee-ehituse pilootprojekt on käivitunud Tõrva linnas ringristmiku ehitusel. Lisaks on pilootprojekte kavandamisel Tallinna Sadamal ja ka Tallinna linnal.