“Enamasti soovivad inimesed nuppu testida või vajutavad nuppu kogemata. Kui inimene on kogemata vajutanud eCalli nuppu ja kõne ühendub häirekeskusega, tuleks päästekorraldajale öelda, et abi ei vajata ja abikutse tühistataks,” selgitas ta.

“Me ei soovita inimestel eCalli nuppe ise testida. Nende testimisega tegelevad eelneva kokkuleppe alusel sõidukitootjate esindajad. Häirekeskus suhtub kõikidesse kõnedesse täie tõsidusega ja seetõttu oleks targem eksperimendid eCalli nupu toimimise osas usaldada neile, kellel on selleks volitused,” lisas Kajaste.

Automaatkõnesid pole olnud

ECall süsteemi osaks on ka see, et tõsise liiklusõnnetuse korral saadab auto ise automaatselt eCall teate häirekeskusse. “Kuna automaatseid teateid ei ole seni esinenud ning ekslike teadete puhul ressursse välja saadetud ei ole, pole siiani tekkinud probleeme ressursside kättesaadavusega,” märkis Kajasta.

Ainus juhtum, kus eCall on sellel aastal hädasolijaid abistanud, oli 2. märtsil. Häirekeskus sai eCall kõne Volkswageni maasturilt, mis oli registreeritud Venemaa Föderatsioonis, aga sattus Eestis öösel kella 3 paiku Võrumaal hädaolukorda. Sõidukil lõppes kütus, väljas oli väga külm ja sõidukis reisinud inimestel polnud võimalik oma sidevahendeid Eestis kasutada, mistõttu tegid võõras riigis hättasattunud inimesed eCall kõne.

Kuidas süsteem toimib?

ECall-süsteem on oma olemuselt lihtne: see on kõnekanali loomine sõiduki ja hädaabiteenust pakkuva asutuse vahel. Kui sõidukiga, mis on varustatud eCall süsteemiga, juhtub õnnetus, mille tulemusel näiteks avanevad õhkpadjad, siis sõidukisisene süsteem helistab häirekeskusesse ja saadab sõidukist välja miinimumteabe.

Vajadusel saab eCall kõnet ka ise algatada, vajutades selleks sõidukis olevat nuppu. Seejärel luuakse häirekeskuse ja sõidukis viibijatega kõneühendus, et päästekorraldaja saaks välja selgitada, mis on juhtunud ja kas sündmuskohale on vaja saata kiirabi, päästjaid või politseid.

Kui aga on toimunud väiksem plekimõlkimine või kui juht on kõne käivitanud ekslikult, siis on oluline see kiiremas korras tühistada või kõne toimumisel anda häirekeskusele koheselt teada, et tegemist on valeväljakutsega ning abi pole vaja saata.

Kui aga kõne häirekeskuseni jõuab ning autos viibijate ei ole võimalik verbaalselt suhelda, siis saadab häirekeskus ise abi välja. See on nii juhtudeks, kus autos viibija on kannatada saanud ning ei suuda suhelda. Seega tasuks teha ka kindlaks, et laps ei jääks üksi autosse ning ei helistaks ekslikult häirekeskusesse.