Eksperiment jätkub: eestlastele meeldib autosid tarkvaraliselt modifitseerida

Škoda Kodiaq. Foto: Tootja/Škoda

Pärast nädala alguses ilmunud artiklit, mis rääkis auto tarkvaralisest modifitseerimisest, sain lugejatelt palju tagasisidet. Enamjaolt positiivset ning üllatuslikult ka mitmeid konkreetseid pakkumisi.

Aga mõni kommentaar oli ka kritiseeriv, kuna eksperimendist loodeti rohkemat. Ma luban teile, et ühel hetkel jõuab eksperiment ka lõpule. Lugejate õnneks võtsid minuga ühendust Kristjan ja Sander, kes on teoorias võimaliku ka reaalselt ära teostanud. Nende kogemusele tuginedes kirjeldame protsessi lähemalt.

Kaks varianti auto modifitseerimiseks

Meie eksperimendis osaleb VAG grupi (Volkswagen, Audi, Škoda, Seat) auto ja ka lugejad Kristjan ning Sander on modifitseerimisega puutunud kokku just VAG-ide puhul. Üks Volkswageni ja teine Škodaga. Nendega rääkides selgus, et võimalusi funktsioonide aktiveerimiseks on mitmeid.

Üheks lahenduseks on VCDS, mis kandis vanasti nime VAG-COM. Tegu on tarkvaraga, mida toodab USA ettevõte Ross-Tech. Kuigi tarkvara on suunatud autodele diagnostika teostamiseks, siis see võimaldab ka auto ajus erinevaid plokke modifitseerida.

Kuna VCDS on vaid arvutisse installeeritav tarkvara, vajab see ka riistvara, mis suudaks arvuti ja auto suhtlust vahendada. Otse tarkvara loonud ettevõtte käest ostes jääb tarkvara ning kaabli maksumus minimaalselt paarisaja euro kanti.

Huvitaval kombel leiab eestikeelseid müügikuulutusi, kus kaablit koos tarkvaraga müüakse ka märgatavalt soodsamalt.

“VCDS tarkvara kasutamine ei ole keeruline. Seal on erinevad plokid, neile vajutades avaneb täpsem vaade, mille alt saab ploki alla kuuluvaid funktsioone aktiveerida või välja lülitada. Aktiveerimiseks peab nulli muutma ühe vastu ning välja lülitamiseks vastupidi. Klassikaline programmeerimine, ühtede ja nullide jada,” kirjeldas auto modifitseerimist Geeniuse lugeja Sander.

Kui Sander kasutab just eelnimetatud lahendust, siis Kristjani käsutuses on Leedu firma Voltas IT arendatud vidin OBDeleven. Nagu nimi viitab ühendub see auto OBD porti, aga erinevus on selles, et ühed ja nullid edastatakse juhtmevabalt Bluetoothi abil Androidi mobiiliäpist.

“Kasutan OBDelevenit kuna see on mugavam ja lihtsam. Seal ei pea üldse mõtlema, et mida ja kuidas pean tegema, vaid saan äpis erinevaid funktsioone valida ja neid vastavalt enda äranägemisele modifitseerida. Erinevus on küll see, et kui VCDS puhul on tegu ühekordse väljaminekuga, siis mugavaim variant OBDelevenist eeldab äpis nn tokenite kulutamist, mida saab osta,” ütles Kristjan.

Protsessile aitavad kaasa edasimüüjate tehnikud

Mõlema variandi puhul tõid lugejad välja, et teatud funktsioonide puhul tuleb takistuseks parool, mis on mõnele plokile tehasest seatud. Parooli mõte on selles, et iga suvaline huviline ei hakkaks liiga keerulisi asju autol muutma.

“Internetti kasutada oskavad inimesed leiavad need paroolid üles. Tutvused tulevad samuti kasuks. Foorumite kasutajate seas on ka autode edasimüüjate tehnikuid, kes mõne hüve nimel on valmis paroole jagama,” oskas öelda Sander.

Kuigi meie algupärases artiklis väitis VAG grupi autosid müüva Auto 100 esindaja, et hoolduses keeratakse kõik modfikatsioonid automaatselt välja, siis Sandri ja Kristjani kogemus on just vastupidine olnud.

Autole ise lisatud adaptiivne püsikiirushoidja

Pika telefonikõne lõpuks selgus, et Sander ei ole tavaline autohuviline vaid heas mõttes friik. Lisaks lihtsatele tarkvaralisele funktsioonidele on ta enda isiklikule autole lisanud adaptiivse püsikiirusehoidja (ACC), sõidurea hoidmise süsteemi ning veel palju muud.

“ACC ja sõidurea hoidmine eeldab ka spetsiaalset riistvara. Mul läks õnneks selles mõttes, et mul oligi kasko korras vaja tuuleklaas välja vahetada. Küsisin töökojalt otse, et kas nad saavad mulle paigaldada klaasi, mis ei ole otseselt minu autole mõeldud. Nad olid nõus ja aitasid ka ACC kaamera ja kaabeldusega. Kuna tegu oli kasko juhtumiga, siis küsisin ka kindlustuselt üle, et kas nad maksavad uue klaasi kinni ja nende poolt piirangut ei olnud. Kindlustus maksis loomulikult vaid klaasi eest, muu vajaliku ostsin ise.”

Enda sõpru ja tuttavaid on abistanud ka Sander ja Kristjan, kes mõlemad oskasid öelda, et ilusti küsides teevad töö ära ka edasimüüjate töökodades töötavad tehnikud.

Mida siis ikkagi muuta saab?

Kõige suurem küsimus peitub aga selles, et mida autol tarkvaraliselt muuta saab. Selles osas tekkis ka väike segadus Autotunni värskeimas episoodis.

Kindlat nimekirja kõigist võimalustest on keeruline teha. Taaskord rõhutame, et antud hetkel keskendume VAG grupi autole, milleks on Škoda Karoq. Antud autole pakutavad võimalusel ei pruugi ühtida teiste markide ja mudelitega.

Karoqile tehtavate muudatuste nimekirjas on kokku 86 kirjet. Nende sekka kuulub ka näiteks auto käivitamisel ekraanil kuvatava logo vahetamine. Lisaks saab udutuled sättida kurvituledeks, tagurdades reisijapoolse küljepeegli automaatse langetamise, aktiveerida ja modifitseerida coming/leaving home funktsiooni tugevust, liiklusmärkide tuvastussüsteemi (nõuab riistvara olemasolu) ja palju muud.

Pärast Kristjani ja Sandriga rääkimist olen otsustanud, et lähen lihtsamat teed, ning tellin kohe nüüd ja praegu ära leedukate toodetud OBDeleven seadme.

Loodame, et see jõuab kiirelt kohale ning peagi sõidan ringi autoga, mis oskab Kiti moodi üle takistuste hüpata.