Sarnast liikumist on muidugi näha ka autospordi maailmas – väiksemad turboülelaadimisega mootorid on tavanähtus ja hübriidajamid samuti. Ka puhtalt elektrijõul liikuvad võidusõiduautod on juba siin: Vormel-E seeria ja hiljuti välja kuulutatud Jaguari I-Pace eTrophy. Kui aga elektrimootorid hakkavad autosporti veel enam vallutama, teeb see mind murelikuks.

Toon näiteid endale kõige südamelähedasemast autospordist, kestvussõitudest, mille kroonijuveeliks on Le Mans’i 24-tunni võidusõit. Erinevad prototüüp- (LMP1 ja LMP2) ja GT-klassid on suuremal või vähemal määral mõjutatud ülaltoodud liikumistest.

Automargid tüürivad tuleviku poole

Kerides kella paar aastat tagasi kui LMP1 tippklass oli parimas seisus üle mitme aasta. Audi, Toyota ja Porsche hübriidajamitega masinad tootsid kokku 1000 hobujõu kanti. Tehnika, sõitjad, kiirus ja põnevus oli tipus. Praeguse seisuga on järgmiseks hooajaks tehasemeeskondade kolmikust alles vaid üks, Toyota. Kuhu läksid Audi ja Porsche?  Vastuseks on tulevik, elektrimootorid ja Vormel-E.

Le Mans’il osalev teine suurem kategooria, GTE-klassi sõidukid, on siiani veel oma ala tipus. Automarkide valik on suur ja lisandumas on veel enamgi. Küll aga on natukene naudingut varastanud varem mainitud mootorite turbodega ülelaadimine.

Ma võin garanteerida, et öise Le Mans’i raja Indianapolise kurvi ääres kõlab mööda kihutav Ferrari 458 võidusõiduauto kordi valjemini, pakatamas toorest jõust ja emotsioonist, võrreldes praeguse turbodega 488 mudeliga.

Ringrajaäärsed helilised naudingud

Näiteid autospordist oleks veel, kuid sõnum on lihtne: tehnoloogia vaieldamatu areng toob kaasa “selle miski” eemaldumise minu armastatud autospordist. Ei tasu alahinnata seda müra, lõhna ning emotsiooni, mis kaasneb võimsate ja pööraste sisepõlemismootoritega. Käiguvahetustega kaasnevat paukumist, oranžilt hõõguvaid summutitorusid ning tõenäoliselt kuulmist rikkuvat müra, mida ei saa jäljendada elektrimootoritega.

Pärast esimest Le Mans’i ringraja külastust tabas mind, kui väga ma kadestan neid “vanakooli mehi”, kes on käinud seal juba aastakümneid. Kuidas neil on jutte 80ndatel ja 90ndatel 24 tundi järjest kihutavate metsikute ringrajaautode kohta.

Viimasel ajal on mul aga mulje, et see kadetsemine võib liikuda tahaplaanile ja asendub uhkusega. Olen viimastel aastatel näinud Le Mans’i hübriid-ajastu tippu, mis nüüdseks on jälle languses. Nägin, kuidas Le Mans’i prototüüpide aerodünaamiline pidamine trotsis füüsikaseadusi ja hübriidajamite kiirendus jättis suu ammuli ka kõige karmimatel kriitikutel.

Elektriautode pühapäevased võidud

Kindlasti jäävad sisepõlemismootorid autosporti veel pikemaks ajaks ja lähituleviku seis pole tegelikult üldse nii hull. Kuid aina rohkem arvan, et massiline elektrisõidukite aeg ringrajal ei pruugi olla nii kaugel, kui see kunagi tundus.

Lootes, et täieliku elektrifitseerimist ei toimu autospordis nii pea, kehtivad tulevikus siiski samad tõed. Kui elektriautode osakaal suureneb, peavad autotootjad ka elektriautodega ringrajal võitma pühapäeval, et midagi müüa esmaspäeval.