Esimesena Eestis: proovisõit Jaguari täiselektrilise linnamaasturiga kinnitab kolme asja

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Paula Johanna Adamson

Ma ilmselt ei eksi, kui ütlen, et täiselektrilisus lisab auto hinnale kolmandiku. Nissan Leaf on tavaline luukpära, mis muidu maksaks umbes 20 000 eurot, aga elektrilisena üle 30 000. Volkswagen Golfi täiselektrilise versiooni hinnaks tuleb 40 000, tavaline ja parema varustusastmega Golf (nagu elektriautod enamjaolt on) maksab alates 24 000 eurost.

Täpselt sama loogika kehtib ka Jaguar I-Pace linnamaasturi puhul. First Edition mudel maksab 103 260 eurot. See hind sisaldab endas sisuliselt kõike, mida sellele mudelile üldse valida saab, muuhulgas elektriline õhkvedrustus, panoraamkatus ja täisnahksisu.

Natuke väiksema Jaguari linnamaasturi E-Pace’i First Editioni hind on 60 000 eurot. Lisame natuke mõõtmeid ja kolmandiku hinda ning olemegi I-Pace’i hinnaklassis.

Esimene proovisõit

Neli inglise numbrimärkidega, aga vasakpoolse rooliga I-Pace’i on Eestisse saabunud tutvustustuurile. Tegemist on küll täielikult funktsioneerivate autodega, aga on kasutusel kui prototüübid.

See tähendab, et proovisõit toimus koos Jaguari esindajaga ning pikemale testisõidule saab minna alles suve lõpus, kui Eestisse saabub päris proovisõiduauto.

Lühike ring ja fotosessioon Tallinna lähistel kinnitab kolme asja: superautolik kiirendus on olemas, välisdisain mõjub sama hästi kui piltidelt ning salong on ootamatult tavaline.

I-Pace 400-hobujõuline elektrimootor ja nelikvedu kiirendab viivituseta ja kohe. Sada kilomeetrit tunnis saabub 4,8 sekundiga. Päev varem proovitud Alfa Romeo Stelvio 510-hobujõuline versioon on numbrite järgi isegi parem (3,8 sekundit) aga võtab alguses päris palju mõtlemisaega.

Samas on võimsatel elektriautodel kiirendus juba inimõigus, millega ei saa ega tohigi alt minna. Standardvarustus, mitte turundusargument.

Jaguar on Dynamic režiimis sellele õnneks lisanud ka kõlaritest tuleva mootoriheli. See pole eluliselt vajalik, aga tore lüke.

Tavaautost tulija jaoks vajab harjumist see, et gaasipedaali üles lastes hakkab auto kohe pidurdama (energiat genereerima), seega piduripedaali läheb palju harvem vaja.

Sõidukogemusest on nii lühikese sõidu järel raske järeldusi teha. Kes on Jaguari või Land Roveri autodega sõitnud, leiab nii mõndagi tuttavat. Ekraanid on hea lahutusvõimega, aga mitte midagi ulmeliselt suurt või erilist. Ei mingeid kosmoselaevalikke tulesid, lüliteid või muud vigurdamist.

Lubasin endale, et teen loos ainult ühe võrdluse Teslaga ja siit ta tuleb – ägedust tahaks rohkem. Tunnet, et ma istun 21. sajandis.

Tehnoloogiliselt olengi – umbes 400 km sõiduulatust, kõik juhiabid – kobiseda pole midagi. Visuaalselt aga olen tavalises Jaguari linnamaasturis. Mis loodetavasti enamike jaoks on boonus. Kajakatiibadena avanevad uksed ilmselt 90% inimesi ei eruta, mind aga küll.

Kui interjööri vaadates võib kohati unustada, kui erilise autoga on tegu, siis eridisainiga 22-tolliste ratastega autot väljast vaadates tuleb potentsiaalsel omanikul õnneks meelde, mille eest 100 000 eurot makstud sai. Sportlik, madal, eriline – pargid oma hoovi ära, paned juhtme külge ja vaatad seda armunud näoga.

Elektrimootorite vaikus ei tähenda, et kogu sõit kulgeks täielikus vaakumis. Võib olla oli asi hiigelsuurtes ratastes või akude raskuse tasakaalustamiseks on püütud mujalt kaalu säästa, aga 110 km/h on tuule- ning teemüra ikkagi kuulda.

Haudvaiksed tavaautod algavad muidugi ka bensiinimootorite maailmas pigem 150 000 euro juurest. Lihtsalt eeldus, et elektriauto on vaikne, annab teatava eelhäälestuse.

Jaguar I-Pace’i suurim probleem ei ole hetkel üldse hind ega see, et uksed ei avane kajakatiibadena ning auto ei käi ise poes. Ostujõulisi inimesi on palju, seda kinnitavad kas või sadade kaupa ostetavad Porsche Macanid ja Cayenne’id ning lugematu hulk saksa kuulsa kolmiku autosid, mis maksavad sama palju.

Jaguari suurim probleem on hetkel Eesti laadimisvõrgustik, mis ei toeta I-Pace’i kiirlaadimist. Vähemalt 12 tunniks avalikku laadijasse auto jätmine, eriti kui iga 4 tunni järel nõuab ELMO uuesti protsessi käivitamist, ei ole mingit pidi mõistlik.

Eramajas elades pole probleemi auto ööseks laadima panna, aga kohe, kui ees seisab pikem sõit, on jama majas. Auto võib ju vabalt ilma laadimata Võrru sõita, aga sealt tagasi saamiseks pead ööbima jääma.

Paar laadijat, mis võimaldavad I-Pace’i kiirelt laadida, Eestis hetkel küll on. Lisaks paigaldab Jaguar ka enda parklasse kaks tükki. See on okei, kui plaan oleks müüa Eestisse eksklusiivselt paar autot. Aga ei ole, elektriautod, nii kallid kui soodsamad, peavad jõudma massideni.

Ja seepärast ongi natuke kurb, et Jaguar on teinud esimesena tavatootjatest valmis väga hea, luksuslikumasse klassi kuuluva suure sõiduulatusega ning ilusa auto.

Konkurendid (Audi e-Tron, Mercedes EQC) on vähemalt aasta maas. I-Pace võiks Eesti turul terve aasta üksi rokkida. Aga müügiedu sõltub hetkel riigi omanduses olevast laadimisvõrgustikust ja selle peatse uue omaniku valmidusest kiirelt investeerida.

Foto: Paula Johanna Adamson

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.