Intervjuu politseijuhiga: politseiauto võib peagi muutuda liikuvaks kiiruskaameraks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Põhja prefekt Kristian Jaani Foto: Mihkel Maripuu, Postimees / Scanpix Baltics

Põhja prefekt Kristian Jaani analüüsis koos Autogeeniusega tehnoloogia rolli politsei töös ja leiab, et liiklejal endal enam palju lisaks pakkuda ei ole.

Kirjutasite hiljuti Twitteris: “Tehnoloogiat, mis aitab meil liiklusturvalisust tagada on palju, aga hetkel vajab see kõrvale ka inimest. Tulevikus vast mitte.” Mida selle all mõtlesite?

Pidasin silmas, et tulevikku vaadates pole küsimus selles, millise tehnoloogiaga politseiametnik töötab. Küsimus on, kuidas näiteks nutiautod ja tark tee ise suudavad liiklust paindlikumalt juhtida.

Praegu tähendab paindlik liikluskorraldus seda, et kuskil istub inimene, kes vahetab elektroonisel liiklusmärgil kuvatud piirkiirust. Järgmine aste on see, et tee saab ise aru, et nüüd on libe, ma muudan korraldust, märgid muutuvad. Inimene kaob vahelt ära.

Mida need masinad siis tegema hakkavad?

Kui võtame liikluspolitseiniku poole pealt, siis patrullauto on igasugust tehnikat täis. Aga praegu on sinna kõrvale veel vaja inimest. Peab olema keegi, kes laeks andmed alla, keegi, kes lülitab nupud sisse. Järgmine aste on see, et politseiauto ongi liikuv kiiruskaamera. Politseinik teeb autos enda tööd, aga auto on ka varustatud 360 kraadi kaameratega ja jälgib iseseisvalt kogu aeg ümbruses toimuvat. Tuvastab näiteks valgusfooririkkumise, mida ametnik ei näe. Tavaline politseiauto muutub ühtlasi liikuvaks kiiruskaameraks.

Minu teada on Läti politseis pilootprojekt, kus kaameratega varustatud auto sõidab linnas ringi ja kogub kõik ettejäänud liiklusrikkumised kokku ja edastab politseile. Tuvastab ära tehnoülevaatused, kiiruseületamised, kindlustuse, kõik asjad. Ma kujutan ette, et see auto näeb välja nagu meil ringi liikuv Europarki auto, mis vaatab, kas parkimise eest on makstud.

Foto: PPA

Te olete väga tehnoloogiausku?

Viimane suur hüpe liiklusturvalisuses oli 2007, pärast seda on seis olnud küllaltki stabiilne. Aga stabiilsus ei ole ju piisav, trend peaks olema allapoole, positiivsuse suunas. Mul on küll tunne, et järgmine hüpe tuleb läbi tehnoloogia, läbi nutiautode, isesõitvate autode. Me ei suuda inimest selliseks muuta, et ta tänapäevases keerulises maailmas nüüd äkki hakkaks väga teistmoodi käituma. Segavaid faktoreid on liiga palju.

Tänane moodne auto vahetab ise käigud, ise tuvastab liiklusmärke, hoiab pikivahet, hoiab raja peal, ohu korral pidurdab ise. See tekitab illusiooni, et autoroolis on palju aega tegeleda muude asjadega – nagu nutitelefoniga. Ma muide ei arva, et see oleks kõrvaltegevus. Mulle tundub, et see asi on täna inimesel põhitegevus ja roolis olek on kõrvaltegevuseks saanud. Aga hetkel ta on ohtlik. See on liiga vara tulnud. Teine lugu oleks siis, kui meil oleks juba olemas viienda kategooria isejuhtivad sõidukid, kus võid jalad armatuurile lüüa.

Jah, mul on tunne, et mida nutikamaks autod lähevad, seda turvalisemaks liiklus läheb.

Oli juttu politseiautodest, mis muuseas kiirust mõõdavad. “Statsionaarsed” kiiruskaamerad võiksid ju ka ise kohti vahetada?

Jah, ja käib ju ka diskussioon, et kes neid võiks üldse panna. Kas näiteks kohalikul omavalitsusel võiks olla see võimalus? Need arutelud aitavad kõik kaasa liiklusturvalisusele.

Teine teema, et täna mõõdame paikset kiirust. Tuleb, pauh, ületas kiirust. Aga võiks ju mõõta ka keskmist kiirust, mida vahemaa läbimisel arendati. Meie politsei poole pealt ütleme, et see on mõistlik, aga õiguses täna seda võimalust veel pole. Kaks kiiruskaamera posti, mis täna on, juba lahendaksid selle tehniliselt ära. Ainult et praegu ei tohi teha pilti, enne kui rikkumist ei ole. Aga auto, kes siseneb sinna alasse, ei ole ju veel rikkunud. Rikkumine ilmneb alast väljudes.

Teoreetiliselt ei ole ju paljude autode puhul mingit mõõtmist vaja, sest autos on andur sees, GPS teab, kui kiiresti see liigub? Me saaks need andmed sealt kätte.

Aga siin tuleb jälle see Suure venna küsimus. See oleks liiga äärmuslik meede, kus ilma omaniku sekkumiseta andmed kusagil liiguvad. Kuigi võiks ju öelda, et ära riku siis…

– Aga kust ma tean, et andmed ka siis ei liigu?

Noh, täpselt. Ühendus on ju olemas.

Kas me ikkagi tahame, kas ühiskond on valmis selleks, et kogu aeg kõiki andmeid sinu kohta kogutakse. Igas asjas peab valitsema tasakaal. Peab olema selge, mis on see präänik, mis sa andmete jagamise eest vastu saad. Või vastupidi, kui saad hakkama mingi jamaga, siis mis sellega kaasneb, võib-olla suurem kindlustusmakse või hoiatus.

Saaks ka muuta kohustuslikuks funktsiooni, et auto tunneb ära kiiruspiirangu ja sina vajuta gaasi palju tahad, ta ei lähe kiiremini. Aga igas asjas peab olema tasakaal. Ma ei ole selle poolt, et kontrollime kõike, jälgime kõike.

Droonid on nüüd mõned aastad aktiivselt kasutusel olnud. Mida sealt järgmiseks oodata?

Droonindus on viimase kümne aasta jooksul väga vinge arengu teinud. Praegu käib nii, et saada kaamera üles ja inimene otsustab seal taga. Järgmine samm on see, et droon on ühendatud tehisintellektiga. Ta tunneb ise ära, kas inimesed kallistavad või kaklevad, kas käib käesurumine või röövimine. Kuni selleni  välja, et droon saadab signaali patrullile ja patrull reageerib.  Lõpuks kaob ära häirekeskuse roll, sest kõrgelt ülevalt tuntakse kõik ära. Tundub ulme, aga kas on?

Millised on tehnoloogiad, mille te lähemal ajal reaalselt politseis kasutusele võtate?

Ma arvan, et taoline kaameratega varustatud auto ongi suhteliselt lähituleviku teema. Auto, mis juhist sõltumatult töötab kogu aeg läbi seda, mis ümbruskonnas toimub.

Foto: Andres Haabu/PM/Scanpix

Millal hakkavad Eestis sõitma autod, kus ei ole juhti sees, või on, aga ta tegeleb täiesti kõrvaliste asjadega?

[mõtleb pikalt] Ütleme kümme aastat… Aga ma ei… võib-olla isegi palju natukene. Ma ei ole kursis, kuidas muudes riikides õiguslik pool hetkel on. Ma ise tahaks, et need tuleks kiiremini, aga tõenäoliselt ei ole meie liikluskeskkond selleks valmis ja õigusruum kindlasti ei ole selleks täna valmis. Kuigi, vaadates nüüd uudiseid, kus Teslad on inimesi alla ajanud, siis on ka juhtumeid, kus on tõsine liiklusohtlik olukord ja Tesla tuleb sellest välja, nii et inimene ei jõua veel sekkudagi.

Ideaalis tahaks muidugi näha pakiroboti taolist politseiautot, mis sõidab ringi, kaamerad peal. Sest tööealisi inimesi on meil tulevikus igal juhul vähem, kui täna. Rahvastiku olukord on lihtsalt selline. Vaadakem, mis on rahvastiku prognoos aastaks 2060.

Aga kujutleme olukorda, et meil on droonid õhus, kes teevad ise vahet kaklusel ja kallistusel, on need pakiroboti moodi politseisõidukid ja teab mis veel, ja siis tuleb keegi ja võtab kogu selle süsteemi üle. 

Jaa, oht on olemas. Veel hullem, et tehisintellekt ise võtab üle. Tundub ulme, aga kas on?

Või tõmbab lihtsalt maha ja kõik jääb seisma. 

Siis on küsimus, et kas inimesed, kes on veel politseis olemas, on valmis tagama funktsiooni, mida oodatakse. See on oht, aga mina usun ja loodan tehnoloogia arengusse. Aga jah, öelda, et seda riski ei ole, on kindlasti vale.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.