“Püüame selle lahendamisel kuulata piirkondade elanikke. Soovime minutipõhise parkimissüsteemi asendada varasema tunnipõhisega. Kodu lähedal peavad inimesed saama tasuta parkida, ka kesklinnas,” lausus ta.

Ühistransport kopeerib nõukaaega

Tallinnas võimule saades kaasajastaks Aeg liikluse ja transpordi valdkonnas nelja aasta jooksul ühistranspordi liinivõrku. “Sõltumata liikumisviisist peab liiklemine Tallinnas olema turvaline ja stressivaba. Linnaosad peavad olema mugavalt ühendatud ka jalgrattaga liikujatele. Suurte liiklussõlmede planeerimisel oleks seal läheduses elavate inimeste arvamusega arvestamine tavapärane,” märkis linnapeakandidaat.

“Toetan igati ühistranspordi intensiivsemat kasutamist. Selle saavutamiseks on ühistranspordi liinivõrk vaja muuta kaasaegseks ja inimeste vajadusi arvestavaks. Tänane liinivõrk kopeerib nõukaaegset olukorda. Inimeste töö ja kooliränne on sellest ajast oluliselt muutunud,” nentis ta.

Tallinn peab tema sõnul muutuma targaks linnaks, kus kõnniteede all on soojustus, välisvalgustuse annavad led-lambid, foorid reageerivad liiklusintensiivsusele ja ei peata liiklusvoogu kui selleks vajadus puudub. Kõik jalakäijate ülekäigurajad, mis ületavad kahte samasuunalist liiklusrada peavad olema fooridega, et jalakäija liiklusohutus tee ületamisel oleks tagatud jne.

Tallinn pole London

Tallinna peatänava projekt, millega Narva maantee muudetakse jalakäijate ja ühistranspordi alaks, on Raivo Aegi arvates linnakeskkonna arendamise mõttes sümpaatne idee. “Samas ei tohi me unustada neid, kellel on liikumisraskused. Mõnel neist on vaja ehk samuti sinnakanti pääseda vaja. Selliseid lahendusi on Euroopas mitmel pool ja inimestele näivad need meeldivat,” lisas ta.

Reidi tee projekti ei kaasatud kodanikke

Reidi tee projekti praegune planeering on poliitiku sõnul tekitanud tüli algusest peale. “Küsimus ei ole Reidi tee vajalikkuses või mitte vajalikkuses, vaid selles, kuidas seda projekti arendati ja inimesi kaasati, täpsemalt mitte kaasati. Linn vajab nii rohealasid, vaateid merele kui korralikke teid. Samas ei pea normaalseks kui Russalka juures peaks jalakäija ületama kolmteist sõidurada. Ei pea heaks praktikaks linnaplaneerimist kohtu kaudu. Kui on vaja, toetan planeeringu ümbertegemist, mis samas toob kaasa aja- ja rahakulu, kuid annab hiljem parima tulemuse,” tõdes ta.

Reidi tee projekti raames võetakse maha veel suurem hulk puid kui Haabersti ristmiku üks remmelgas, mis põhjustas palju vastuolu. “Haabersti ristmiku ehitusel võeti siiski maha oluliselt rohkem puid kui see remmelgas. Raieluba oli väljastatud 795 puu mahavõtmiseks. Kuna Reidi tee ehitusel pole veel nii kaugele jõutud, siis on vara öelda kui mitu puud Reidi tee ehitusel maha peab võtma. Kindlasti peame vaatama Reidi tee tulevase haljastuse projekti, sest pärast ehitust peaks sinna ju ka midagi uut asemele tulema,” vastas Aeg küsimusele, kas Haabersti juhtumit arvestades on õige Reidi tee tegemiseks nii suur hulk puid paha võtta?