Jeremy Clarkson: Välk, krahh, pauk – ja nüüd võtke jalad tagumiku alt välja, poisid!

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kõigi puhkuste ja kolme saatejuhi hospitalieerimise vahel tundus, et “The Grand Touri” uus hooaeg ei jõua mingil juhul õigel ajal eetrisse. Ent lõpuks vajutasid kõik gaasi põhja ja kaamerad aina vurasid, kinnitab Jeremy Clarkson.

“The Grand Touri” esimese hooaja lõppedes ei saanud me endale õlale patsutada kahel põhjusel. Esiteks ei avalda Amazon vaatajanumbreid, mistap polnud meil aimugi, kas olime olnud edukad, ja teiseks teadsime, et kui oktoobri alguseks peab valmis olema 12 uut osa, tuleb kohe hakata naba paigast pingutama. Mistõttu läks kogu produktsioonitiim kohe puhkusele.

Naastes otsustasime kohe pidada võimalike teemade kriisikoosoleku. Ent ühel hommikul helistas James May, kes teatas, et tal kõht valutab ja ta läheb arsti juurde. Tuli välja, et tal on viirus, ja ta pisteti haiglasse.

Rohkem rõhku dieedile, James!

Järgmisel päeval selgus, et olukord on kehv ja et arstid soovitavad tal tulevikus tungivalt oma dieedile tähelepanu pöörata. Et tal tuju tõsta, helistasime Richard Hammondiga lähimasse India restorani ning palusime talle saata aurav üks kana jalfrezi ja pudelike külma Tigeri õlut.

Ilma arutelu aeglustava James’ita olid uue hooaja ideed aga ruttu rivis. Ja selge seegi, et kõigi nende etteantud ajaga teostamine saab olema väljakutse, aga kui miski ei lähe viltu, siis tehtav igatahes. Ja miks peaks miski viltu minema? Olgem ausad, James’i kõhuhaiglas viibimisest täiesti piisas…

Üks esimesi suuri võtteid toimus Šveitsis. Mu kõhutunne ütles, et sellest võiks sündida materjal, mida kõlbab näidata lausa esimeses osas – olid seal ju mägiteed, päikeselised taevad ja suur Lamborghini Aventadori, Honda NSX-i ning Rimaci Horvaatiast pärit üdini elektroonilise superauto Concept One’i võrdlus. Vastamisi olid minevik, olevik ja tulevik. Dinosaurus, hübriid ja kosmoselaev.

Võitja selgitamiseks võtsime suuna mägiteele. Ja muidugi ei saa me iial teada, kes võitis, sest viimasel päeval, kõige olulisemas stardis, keeras Hammond Rimaci mäeveerul üle katuse. Tema ja ta puru põlv tuli põlevast vrakist välja sikutada.

Haamri ja nõela lugu

Hiljem haiglas avastasid arstid, et Hammondisse tuleb sisestada mõned nõelad – pakkusin end koos haamriga vabatahtlikuks – ja et ta on audis järgmised kuus nädalat. Võib-olla rohkemgi. Mis tähendas, et kõik kolm plaanitud suurvõtet tuli edasi lükata juuli keskpaika. Mis hetkel otsustas James võtta kahenädalase puhkuse. Ta loogika kandis. Tal pole lapsi ja Margate’i majutusasutuses tehakse talle soodukat, kui ta läheb sinna koolisemestri keskel.

Kui James’i puhkus lõppes, läksid kõik produktsioonitiimi liikmed – mina sealhulgas – ja kõik ülejäänud maailma lapsevanemad puhkusele, kus mina sain kopsupõletiku. Nii et pidin minema haiglasse, kus arstid teatasid, et ma ei pääse tööle järgmised kaheksa nädalat.

See on hämmastav, et kõik me kolm suutsime kuue kuu jooksul haiglavoodisse sattuda. Mis muidugi pole hämmastav, sest me oleme nüüd kõik väga vanad ja hakkame koost lagunema. Ent kuna mina olen tehtud peamiselt puust ja kivist, ravisin end kahe nädalaga terveks ning saime asja kallale asuda.

Selleks hetkeks oli käes september. Isegi parima tahtmise juures pole võimalik toota 12 tundi telesaadet kuue nädalaga. Olgu, on, kui saade räägib paarikestest, kes käivad vaatamas maju, mida nad endale lubada ei saa. Aga mitte siis, kui tootmistihedus on 1200 ühele. See tähendab 1200 tundi materjali ühe saate jaoks. Nagu meie produtsent Andy Wilman ütleb: “Täpselt nii vähe naljakakad ja huvitavad te oletegi. Iga nädal pean ma ära viskama 1199 tundi matejali.”

Meil on head põhjused…

Sisuliselt pidi Andy helistama Amazoni ja selgitama, et me oleme sunnitud eirama nende hoolikalt paika pandud tähtaega. Ta selgitas, et kõik kolm saatejuhti olid aasta jooksul haigevoodisse vangistatud, mis tähendas, et peame eetrit kolm nädalat edasi lükkama.

Ma ei tea, kas olete kunagi pidanud tegelema korporatiivse Ameerikaga, aga ausalt öeldes ei mõista see “edasi lükkamise” kontseptsiooni. Arvate, et “läbikukkumine ei tule kõne alla” on Hollywoodi klišee? Tegelikult on see California ärimantra.

Nii et Amazon kuulas Andy selgitusi ja teatas: “Jah. Aga peame siiski kinni kokku lepitud eetriajast.” Ta selgitas uuesti, et see ei ole võimalik, ja jälle teatas Amazon: “Jah. Aga meile sobib alguses kokku lepitud eetriaeg.” Lõpuks andsid nad järele, aga alles pärast seda, kui meie telefoniarve oli umbes 16 miljonit.

Lisaajast hoolimata töötasime nii, et isegi “gaas põhjas” pole selle kohta tabav väljend. Kodu oli kauge mälestus ja mu lapsed muutunud läbi lapatud piltideks rahakoti vahel. Sisuliselt elasin viiendas terminalis, sööstes New Yorgist Torontosse, siis tagasi Prantsusmaale ja Hispaaniasse, et uuesti Vancouveri lennukile hüpata. Stsenaariumit kirjutasin öösiti ja kirjadele vastasin udus. Söömine? Millal see viimati juhtus, ei mäleta.

Lükkasime sisse lisakäigu

Aga nagu kaotusseisus jalgpallimeeskonnad leiavad viis minutit enne lõppu lisakäigu, pidime selle leidma meiegi. Ja soovitamata ärbelda, on osa purki saanud materjalist päris hea.

Oleme sõitnud kolme Jaguariga suusaradadel – isegi mõnel mustal – Colorados Telluride’is. Olen läbinud 640 kilomeetrit uues Ford GT-s, samas kui Jamesi ja ratastoolis Richard võistlevad minuga lennukiga. Oleme üritanud lõpetada globaalset näljahäda, avades Mosambiigis kalatranspordi äri. Ja olen mürisenud mööda meie Wiltshire’i ringrada kõiges, alustades Jaguar XJ220-st ja lõpetades Tesla Model X-iga.

Olen teinud Ken Blocki stiilis video, äratanud Bugatti Veyronis ellu 1976. aasta filmi “Rendezvous” ja samal ajal, kui James muutis Lada tuletõrjeautoks, käisin Horvaatias võistlemas Audi TT RS-iga. Richard? Noh, tema on õppinud kõndima. Ja autot juhtima.

Ja meie stuudios on telk. Teadagi, mõned asjad ei kukkunud eelmisel hooajal hästi välja, nii et need oleme nüüd asendanud uue põneva materjaliga. Millest kuulete kohe, kui olen selle välja jõudnud nuputada.

Üks asi ei muutu. Jõulu-eri. Paljude teleaasta tipphetk.

Nagu tavaliselt, jõuab see meie eetrisse umbes juulis.

* Ja kui ma ütlen Margate, siis pean ma silmas Malediive. Ja kui ütlen majutusasutus, mõtlen viietärni kuurorti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.