Hoolduses anti auto ostnud isikule teada, et veaga seoses konsulteeritakse veel auto valmistajaga. Augusti lõpus kutsuti auto uuesti hooldusesse ning remondi ajaks anti tarbijale asendusauto. Remonditöökoja sõnul oli autole vaja tellida varuosa, milleks kulub aega.
Vaid paar nädalat hiljem esitas auto omanik müüjale müügilepingust taganemise avalduse, paludes auto soetusmaksumuse tagastamist tema pangakontole, sest ta leidis, et auto remondiks on kulunud ebamõistlikult palju aega ning auto remondiga on talle põhjendamatuid ebamugavusi põhjustatud.
Asendusauto olemasolu ja ebamugavuste põhjendamatus ei toonud positiivset otsust
Remondi vältel oli omaniku kasutada kaks erinevat asendusautot ning probleemi likvideerimise järel oktoobri alguses leidis autoomanik, et auto pole endiselt töökorras. Auto vaadati uuesti üle, kuid kõrvalekaldeid sellelt ei leitud.
Auto müünud ettevõte tõi tarbijakaitseametile edastatud kirjas välja, et esialgse diagnostika käigus ei selgunud auto tegelik viga. Kui hiljem selgus, et rikke põhjuste väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks on vajalik mahukam remont, otsustati auto võtta pikemaks ajaks remonti ning anda asendusauto.
Tarbijavaidluste komisjon leidis, et kuigi seaduses on kirjas, et kui remonti ei teostata mõistliku aja jooksul, ei tähenda kahekuine remondiaeg automaatselt, et see ajavahemik oleks olnud ebamõistlikult pikk. Lisaks seisab otsuses, et kuna tarbija ei ole toonud konkreetselt välja, millega on talle ebamugavusi põhjustatud ning kuna talle võimaldati asendusauto kasutamist, ei saa nad tema nõudele rahuldavalt vastata.
Kui vaidlevad pooled komisjoni otsusega ei nõustu, on neil õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.