Ma päriselt ka ei kujuta ette elu ilma isikliku autota. Sügaval sisemuses ma tean, et me kõik ei mahu isikliku autoga ära linna aga loodan, et äkki teised loobuvad varem. Seega, tsiteerides Barney Stinsonit – väljakutse vastu võetud!
Hommikuse ummiku rõõmud
Läbipaistvuse huvides on oluline mainida, et kuna kampaaniat viib läbi Uber koostöös Autolevi, Sixt rattarendi ja Lux Expressiga, siis on selleks nädalaks mulle ette nähtud teatud hulk tasuta sõiduõigusi nende liikumisvahenditega. Ühistransport Tallinnas on mulle, tublile linnakodanikule, nagunii tasuta. Seega kõik alternatiivid isiklikule autole on olemas.
- Laps lasteaeda ja ise tööle. Bussimarsruudiga mul vedas – nr 3 viib mu peaaegu lasteaiani ja pärast sealt edasi kontori juurde. Buss on rahvast täis ja palav, sest riidesse paned ju nii, et saaks ka õues kõndida. Seisame koos põnniga esimesed 15 minutit püsti. Kalamajast välja saab buss sama “kiiresti” kui auto. Ajakulu kokku 1 tund. Autoga kulub mul aega poole vähem.
- Lõunapaiku lapsele lasteaeda järgi (harjutamisperiood). Ajapuudusel loobun bussist ja lähen Uberiga, sinna ja tagasi 4.32 EUR.
- Kontorist koju. Uberiga 3 EUR.
- Õhtul veelkord bussiga kontorisse ja pärast Uberiga koju 5 EUR eest.
Rahalise kokkuvõtte teen nädala lõppedes, aga mis on esimene suurim sisuline erinevus võrreldes oma autoga? Teise inimese ajaga arvestamine. Ma ei tahtnud lasteaias kasvatajaga vestlema jääda, sest Uber ootas. Töölt koju minnes jäi poes käimata, sest ei jäta ju Uberi juhti ootama, kuniks ma poes kärutan. Muidugi ma võin ju jalgsi oma teed jätkata, aga ma võrdlen ikkagi käitumismustrit isikliku autoga.
Samuti tekib mul küsimus, et kuidas ma üldse lapsega peaksin liikuma? Uber pakub küll vastust küsimusele lemmikloomaga liiklemise kohta, aga lapsetooli tellimist ma ei leidnud. Kas mul peaks enda tool kaasas olema?
Raske on, aga jätkan. Vähemalt ei kulu raha parkimisele ja kütusele.
