Tasub juba mõtlema hakata, sest esimesed öökülmad ja libeduse põhjustatud õnnetused on aset leidnud. Enne kui hakata rehve ostukorvi laduma, tuleb hoopis põhiasjad selgeks teha.
Lamell- või naastrehv?
Esimene küsimustalverehvide osas on muidugi iidne lamell- või naastrehvi vaidlus. Kõik oleneb ennekõike sõidutingimustest, mida valdavalt talvel kohtate. Kui sõidetakse valdavalt linnas ja hästi hooldatud teedel, kus ei esine siledat jääd, on lamellrehv parem valik. Muidugi on lamell sõidu ajal vaiksem ning rikub teekatet vähem, pakkudes samal ajal paremat pidamist märjal asfaltil ja lahtisel lumel.
Naastrehvi eelised võrreldes lamelliga tulevad valdavalt esile teedel, kus võib esineda kinnisõidetud lund ja siledat jääd. Oluline! Naastrehvid peab esimesed 1000-1500 kilomeetrit rahulikult, äkiliste manöövriteta sisse sõitma, et naastud rehvidesse hästi kinnituksid – ärge laske rattaid kaapima, ärge võtke käsipiduriga kurve.
Mitmetes soojemate kliimadega Euroopa riikides on naastrehvid keelatud. Kui on plaanis teha suuremaid autoretki üle talvise Euroopa, tasub vastavate riikide piirangud endale selgeks teha.
Rehvide tähistused ja mõõdud
Rehvil endal on alati märgitud järgnev numbrite ja tähtede kombinatsioon: 225/45 R17 91H – mida need kõik tähendavad?
esimesed kolm numbrit “225” näitab rehvi laiust millimeetrites
järgnevad kaks “45” viitab rehvi kõrgusele protsentuaalselt laiusest – antud juhul 45% 225 millimeetrist
“R” näitab radiaalrehvitähist
number “17” viitab velje diameetrile tollides, millele antud rehv sobib
viimased kaks numbrit on koormusindeks, mille järgi saab tuvastada rehvi kandevõime. Antud näidisel viitab 91 maksimaalsele 615-kilogrammisele koormusele ühel rehvil
lõpetuseks on viimane täht kiirusindeks mis tähistab lubatud tippkiirust, mida selle rehviga rakendada võib. Näite puhul “H” on lubatud maksimaalne kiirus 210 km/h.
Koormusindeksi tabel:
Indeks
kg
Indeks
kg
Indeks
kg
Indeks
kg
Indeks
kg
Indeks
kg
Indeks
kg
68
315
69
325
70
335
71
345
72
355
73
365
74
375
75
387
76
400
77
412
78
426
79
437
80
450
81
462
82
475
83
487
84
500
85
515
86
530
87
545
88
560
89
580
90
600
91
615
92
630
93
650
94
670
95
690
96
710
97
730
98
750
99
775
100
800
101
825
102
850
103
875
104
900
105
925
106
950
107
975
108
1000
109
1030
110
1060
111
1090
112
1120
113
1150
114
1180
115
1215
116
1250
117
1285
118
1320
119
1360
120
1400
121
1450
122
1500
123
1550
Kiirusindeksi tabel:
Indeks
Q
R
S
T
H
V
W
Y
ZR
km/h
kuni 160
kuni 170
kuni 180
kuni 190
kuni 210
kuni 240
kuni 270
kuni 300
üle 240
Mis mõõdus peaks talverehv olema?
Rehvimõõtude osas on üldiselt soovitatud talvel kasutada kitsamaid ja kõrgema küljeseina mõõtudega rehve. Rehvi kitsus tagab parema läbivuse lumes ja lörtsis, hoides natukene kokku ka kütusekulus. Kõrgemad rehvid tagavad mugavama sõidu üle lume ja jää poolt tekitatud konarluste. Madalama profiiliga rehvide eelis esineb valdavalt hea pidamise ja suurte kiiruste juures – kaks omadust, mis kindlasti ei kirjelda Eesti talvist liiklusolustikku.
Kõrgema profiiliga rehve on lihtne kasutada, kui osta autole teine komplekt velgi. Väiksema läbimõõduga velg (näiteks 17 tollise asemel 16 tolli) oleks talviseks kasutamiseks. Samuti säästab niimoodi suvisel ajal kasutatavaid velgi rikkumisest soolaga, mida meie teedele puistatakse.
Millised rehvid minu autole sobivad?
Erinevad tootja poolt soovitatud mõõdud on kindlasti kirjas kasutusjuhendis ja sageli leiab selle infoga kleepsu auto näiteks uksepiidalt. Aga kui ei viitsi õue jalutada või ei leia juhendit ega kleepsu, siis on ka lihtsam viis.
Minge transpordiameti sõiduki taustakontrolli lehele, sisestage oma auto registreerimisnumber ning kerige lehe lõppu. Seal on kirjas erinevad teie autole tehase poolt soovitatud mõõdud. Vanematel autodel ei tarvitse ka seal olla kogu info, aga abiks ikka. Paljudel rehvimüügi firmadel on see lahendus ka oma kodukale integreeritud.
Ja kõige lõpuks on alati võimalus võtta telefon ja need asjad telefoni teel selgeks teha.