Kus toimus eelmisel aastal enim liiklusõnnetusi?

Foto: Mihkel Maripuu / PM / Scanpix Baltics

Eesti liikluskindlustusfondi andmed näitavad, et eelmisel aastaj toimus Eestis võrreldes eelnenenud aastaga mõnevõrra rohkem liikluskindlustusjuhutemeid ja õnnetuste peamiseks põhjuseks on manööverdamine.

Mullu  registreeriti 35 400 kindlustusjuhtumit, võrreldes 2016. aastaga oli mullu ligi 100 juhtumit rohkem. 2017. aastal Eestis toimunud juhtumite kahjunõuete summa oli 52 miljonit eurot, mis on kolm miljonit rohkem kui 2016. aastal.

2017. aastal oli parkimisjuhtumite osakaal kõigist õnnetustest 37 protsenti, mis on samal tasemel võrreldes 2016. aastaga. Enamus parkimisõnnetustest toimus parkimiskohal manööverdamisel.

Viiendik Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest põhjustati ees liikuvale või peatunud sõidukile tagant otsa sõites. Reastumisel kahjustati kõrvalreas liikuvat sõidukit kuuel protsendil juhtumitest ja viis protsenti õnnetusi põhjustati teedel-tänavatel tagurpidi liikudes, jättes välja parkimisjuhtumid.

Möödunud aasta kõige liiklusohtlikum koht oli Ülemiste Keskuse parkla, kus toimus aasta jooksul 162 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 170 000 eurot. Üle 100 juhtumi toimus mullu veel Rocca al Mare Kaubanduskeskuses ja Järve Keskuses Tallinnas ning Lõunakeskuses Tartus.

Kõige ohtlikum ristmik oli mullu Riia ring Tartus 160 liikluskindlustuse juhtumiga, mille kahjunõudeid oli kokku üle 200 000 euro. Võrreldes 2016. aastaga on Riia ringi juhtumite arv kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra.

Üle 200 000-eurose kahjuga olid ka Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmik ning Tammsaare tee, Järvevana tee ja Pärnu maantee ristmik Tallinnas. Liiklusõnnetuste arvu kiire kasvu poolest paistsid silma Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmik, Akadeemia ring ning Narva maantee ja Jõe tänava ristmik.

Võrreldes 2016. aastaga vähenes kõige enam Haabersti ristmiku juhtumite arv, tunamulluse 144 juhtumi asemel toimus seal mullu 76 liiklusõnnetust. Võrreldes ülemöödunud aastaga oli vähem juhtumeid ka Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul ning Ahtri ja Lootsi tänava ristmikul.

Ligi pooled ristmikel aset leidnud õnnetustest olid tagant otsasõidud. 16 protsenti juhtudel toimus kokkupõrge ristuval teel liikujaga, 15 protsenti juhtumitest toimus reastumisel ja 4 protsenti ristmike õnnetusi põhjustas tagurpidi liikuja.

Kuidas on asjad maakondades?

Seitsmes maakonnas toimus liikluskindlustuse juhtumeid mullu rohkem kui tunamullu. Üle 10 protsendi kasvas liiklusjuhtumite arv Jõgeva ja Saare maakonnas. Kaheksas maakonnas juhtumite arv vähenes, rohkem kui kümnendiku vähenes Põlva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas.

64 protsenti liiklusõnnetustest juhtus Harju maakonnas. Viimastel aastatel on Harjumaa osakaal tasapisi kasvanud: 2016. aastal oli 63 protsenti ja 2014. aastal 62 protsenti kõigist juhtumitest Harjumaal.

Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul oli eelmine aasta liikluses kooskõlas üldiste arengutega majanduses ja ilmastikus. “Kui ilmastiku mõju kindlustusjuhtumite sagedusele oli mullu võrreldes varasemate aastatega tagasihoidlik, siis majanduskasv lükkas üles liiklustihedust, mis omakorda tõi kaasa kindlustusjuhtumite püsivalt kõrge taseme. Kahjunõuete summa suure tõenäosusega veel kasvab, kuna raskemad juhtumid on alles menetluses ja võrreldes eelmise perioodiga on keskmine kahjunõude suurus üldise hinnatõusu taustal samuti suurenenud,” ütles Piirsalu.