Osaledes liikluses kohanda oma liikumine vastavalt liiklusintensiivsusele ja liikluskeskkonnale – selleks jälgi liiklust vahetult oma sõiduki eest kuni 300-400 meetrit kaugemale.

Eelnevat aitab teha õige pikivahe, mis linnaliikluses peab olema vähemalt 2 sekundit eesliikuva sõidukiga. Kui suudad hoida pikivahet eesliikuva sõidukiga piduripedaali mitte kasutades, siis võid lugeda pikivahe õigeks.

See on turvaline ja võimaldab aegsasti reageerida fooritulede muutusele ja kaasliiklejate manöövritele ilma äkilist pidurdust või kiirendust tegemata, mis kokkuvõttes hoiab kokku kütust.

Väldi täielikku peatumist nii palju kui võimalik. Märgates takistust (nt teed ületav jalakäija), võta jalg gaasipedaalilt juba aegsasti maha, sest nii on kütusekulu sisuliselt nullis ning hiljem ei ole vaja kiirust nullist taastada.

2. Linnaliikluses enneta ummikuid

Linna ja linnavälise liikluse puhul ei ole eraldi kindlaid reegleid, kuid arvestada tuleb erinevate tingimustega. Linnast väljas on kiirused suuremad ja seetõttu kasvab õhutakistus. Tõstes kiirust kaks korda, kasvab õhutakistus neli korda ja seeläbi kasvab kütusekulu hüppeliselt.

Linnas on tipptunnid, kus tuleb liigelda esimese teise käiguga ja peatumised, seisakud ja kiirendamised vältimatud.

Et seda võimalikult vähe teha, võiks mõelda, millal on olulistel marsruutidel enim liiklust ning vaagida, kas väljumisaegade muutmisega on võimalik ummikuid ennetada. Planeerimine on oluline.

3. Säästlik sõidustiil on õpitav!

Autokoolis ei räägita säästlikust sõitmisest mitte suusoojaks, vaid ikka selleks, et kasvatada targemaid liiklejaid.

Agressiivne kiirendamine, äkiline tegutsemine ja piirkiiruse eiramine tähendavad sõidueksamil suuri miinuseid, mistõttu sõiduõppe ajal pööratakse olulist tähelepanu säästliku sõitmise põhitõdede selgitamisele.

Paljudes uuemates autodes on võimalik valida sõidurežiim “Eco”. See ei võimalda mootori võimsust maksimaalselt kasutada ega seega äkiliselt kiirendada. Sellel režiimil võib 100 kilomeetri kohta erinevate sõidukite ja sõidustiilide puhul kokku hoida vähemalt 0,5 liitrit.

4. Kontrolli rehvirõhku

Säästlik sõidustiil ei seisne mitte ainult sõiduki oskuslikus juhtimises, vaid ka teadlikus kontrollis. Õige rehvirõhk suurendab ökonoomsust ja tõstab turvalisust. Rehvirõhku tuleb kontrollida vähemalt kord kuus.

Tühja rehvi puhul on veeretakistus suurem ja seega kütusekulu kõrgem. Kui ettenähtud 2,5-baariselt tasemelt langeb rõhk 1,7 baarile, kasvab kütusekulu ligi 8 protsenti. Liitrihinnas on võib see vahe olla küll ainult 0,107 eurot, kuid kui sõita Tallinnast Tartusse keskmise kütusekuluga 6 l/100 km, on vahe 1,2 eurot. Paagitäie pealt võib vahet mõõta enam mitte müntides, vaid kupüürides.

5. Ka hübriid on säästlik ainult siis, kui juht seda tahab

Lisaks ökonoomsemale sõidurežiimile annavad tänapäevased autotehnoloogiad suure panuse nii kütuse kui keskkonna säästmisesse.

Elektri- ja bensiinimootoriga varustatud hübriidi, mis suure osa ajast liigub hoopis akusse talletatud energia jõul, võib pidada säästliku sõidu sünonüümiks. Samas, kui selle roolis tegutseda agressiivselt, on tootja prognoositud madalat kütusekulu väga keeruline saavutada.

Hübriidi puhul on väga lihtne jälgida, millal liigub auto edasi bensiini ja millal kütust mittekulutava elektrimootori jõul. Kui varasemad hübriidid hakkasid bensiini kasutama siis, kui kiirus ületas 50 km/h, siis moodsamad autod võivad elektri jõul liikuda kuni kiiruseni 100 km/h.

Samuti lülitab hübriid peatudes bensiinimootori automaatselt välja, mis tähendab, et foori taga oodates ei kulu kütust üldse.

6. Jälgi sõiduki aerodünaamikat

Katuseraamid ja suusaboksid katusel suurendavad kütusekulu 10-20%.

Seetõttu on otstarbekas kasutada neid lisaseadmeid vajadusel ning seejärel nad katuselt eemaldada.

7. Käigukastist sõltub palju

Automaatkäigukastist on selle 30-aastase arenguloo jooksul saanud oluline abivahend kütuse säästmisel. Samuti võimaldab see säästa sõiduki kuluvaid osi.

Automaatkäigukast võimaldab käigu vahetamise ja siduri kasutamisega seotud varuosade eluiga pikendada kuni neli korda. Põhjus on lihtne – manuaalkastiga sõidukites vajutavad juhid siduri sageli alla ilma mingi põhjuseta, kuid automaatkast vahetab käiku ainult siis, kui selleks vajadus on.

Kui su sõiduk on manuaalkastiga, kiirenda reipalt kiiruseni, millega sõita soovid – kiirendamisel ära ületa 2000 pööret minutis. Kaasaegsetel autodel võib juba kiirusel 50 km/h lülitada viiendale käigule, mis tagab seejuures väikseima kütusekulu. Juhul, kui kasutada on 6. käiku, võib neist viimase käiku võtta juba kiirusel 60 km/h.

Liigeldes kolmanda käiguga kiirusel 50 km/h tarbib sõiduk umbes 20-25% kütust rohkem kui seda teha viienda käiguga sama kiiruse juures.

Lisaks eeltoodud rahalisele säästule muudab säästlik sõiduviis ka liiklust rahulikumaks ja sujuvamaks ning seeläbi ka turvalisemaks, millega ei kaasne keskmine kiiruse vähenemine, mida üldjuhul kardetakse. Samuti väheneb müratase, mis on üks peamistest stressitekitajatest.