Loomulikult sõltub ohutu kiirus erinevatest asjaoludest, eelkõige sellest millised kokkupõrked on konkreetsel teel võimalikud. Nt 1+1 sõidurajaga teel, seal kus on võimalik kokku põrgata vastutuleva sõidukiga on nullvisiooni kohaselt ohutuks kiiruseks 70km/h. Seda ka tänapäevaste, varasemaga võrreldes oluliselt turvalisemate, autode puhul. Eraldatud sõiduradadega teedel (2+2, 2+1 või ka 1+1 sõidurada) on vastutulevate sõidukitega kokku põrkamise oht viidud olematuks, mistõttu on seal ka nullvisiooni loogikal põhinev piirkiirus kõrgem. Vaadates nullvisiooni ideoloogia edukamaid kasutajaid (eelkõige Skandinaavia maad) näeme, et sealsed üldised piirkiirused on väiksemad kui 90km/h. Ülejäänud riikides on artiklis viidatud 70-ndatest pärit taak mõjutanud kiiruste määramist vastupidiselt autori arvamusele. See on kujundanud ühiskondliku ootuse, mis ei võimalda piirkiirust langetada ehki see liiklusohutuse seisukohalt oleks otstarbekas.
Kuidas sõidukiirus liiklusohutust mõjutab?
Sellel on kaks kõige olulisemat komponenti:
1. Suuremal kiirusel on liiklejal keerulisem reageerida. Inimese reageerimisaeg on tavapäraselt umbes üks sekund. Kiiruse kasvades kasvab ka vahemaa, mille auto selle sekundi jooksul läbib. Veel enam mõjutab kiirus peatumisteekonda (reageerimismaa + pidurdusmaa). Kui kiirusel 90km/h on peatumisteekond 72 meetrit, siis kiirusel 70km/h on see ligi 25 meetrit lühem. St suuremal kiirusel on juhil keerulisem ohtu ette näha ja seda vältida.
2. Veel rohkem mõjutab kiirus aga neid vigastusi, mis inimestele kokkupõrke ajal tekivad. Newtoni füüsikas kasvab energia, mille arvelt autot deformeeritakse ning inimese vigastused tekivad ruutvõrdelises sõltuvuses kiiruse muutusega. Kui kiirus muutub kaks korda, siis kineetiline energia kasvab neli korda. Veel enam. Liiklusohutusalastes teadustöödes on jõutud tänaseks üldtunnustatud tulemuseni, et inimese hukkumise tõenäosus kasvab võrdeliselt kiiruse muudu neljanda astmega. St kui kiirus muutub kaks korda, siis inimese hukkumise risk suureneb 16 korda.
Neile kahele lisandub veel hulk väiksema, aga siiski olulise mõjuga faktoreid nagu nt vaatevälja ahenemine suurematel kiirustel, sõiduki teelpüsivuse muutused jmt.
Üks oluline nüanss, mida autojuhid kiiruspiirangute loogilisust hinnates sageli arvestamata jätavad on ka teiste liiklejate, nt jalakäijate olemasolu. Jalakäijana, jalgratturina või tee lähedal elava inimesena tajume ühte ja sama kiirust võrreldes autojuhiga väga erinevalt. On tavapärane, et kiiruse alandamist nõuavad just teeääres liiklevad või seal läheduses elavad jalakäijad. Suurem kiirus on nende jaoks oht ja nad tajuvad seda. Kiirusepiirangu märgi alt läbi sõitva autojuhi jaoks see probleemiks ei ole. Eriti olukorras kus parasjagu tee läheduses ühtegi jalakäijat ei ole, võib tunduda, et kiiruse piirang on ebamõistlikult paigaldatud.