Nutikad liiklusmärgid lubavad varsti Tallinna ja Pärnu vahel sõita ka talvel 110 km/h. Kuidas need töötavad?

Järgmisel aastal paneb maanteeamet Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele püsti Eesti esimesed nutikad liiklusmärgid, mis ilusa ilmaga lubavad isegi talvel 110 km/h sõita, kehvades oludes aga alandavad lubatud sõidukiirust. Mis asjad need on ja kuidas need töötavad?

Kokku pannakse Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele 18 kiirusmärki, 12 kiirus-hoiatusmärgi kombinatsiooni ja kaheksa suurt infotablood, mis vastavalt liiklus- ja ilmastikuoludele näiteks sõidukiirust alla tõmbavad või hoopis suurendavad.

Tallinna ja Ääsmäe vahelisele lõigule tulevad kiirust reguleerivad märgid ning maanteeameti liikluskorralduse osakonna projektijuhi Siim Vaikmaa sõnul tähendab see, et hea ilmaga saab sellel neljarealisel lõigul ka talvel 110 km/h sõita. Samuti lähevad sellised märgid Pärnusse Papiniidu sillale, kus kiirus tõuseb senise 50 km/h pealt 70 km/h peale.

Kui aga ilm on halb, siis tõmbavad märgid piirkiirust hoopis alla, näiteks suure vihma või libedusega, Pärnus sillal ka kõva tuulega.

“Samuti kui näiteks Tallinnas on hommikul tipptund, siis pole mõistlik 110 km/h sinna ummikusse kihutada, vaid kiirus alla tõmmata ja sellega ummiku tekkimine edasi lükata või ummik üldse hajutada,” rääkis Vaikmaa.

Märk oskab näidata kuni 120 km/h

Märgid oskavad näidata kiiruseid vahemikus 30 km/h kuni 120 km/h ning samm on 10 km/h, aga Vaikmaa sõnul pole praegu ette näha, et kiirust üle 100 km/h tõstetaks või et ka 30 km/h peale langetataks.

Elektroonilised infotablood hakkavad näitama tee- ja ilmastikuinfot ning näiteks libeduse, ummikute või õnnetuste eest hoiatama. Vaikmaa sõnul on infotabloode asukohad valitud nii, et nad paikneksid enne võimalikke ümbersõiduteid, sest näiteks õnnetuse korral saaks liikluse juba eos teistele teedele suunata.

“Tulevikus võiks Tallinna läheduses kesklinna poole liikudes näiteks infot anda, et Vabaduse puiesteel on ummik ning targem on enne Kanamat juba ära pöörata ning näiteks Männiku tee kaudu linna sisse sõita,” rääkis Vaikmaa.

Laagri ja Ääsmäe vahelisele lõigule paigaldatavad märgid. Allikas: Maanteeamet / Google Maps

Märgid saavad infot mitmetest allikatest. Teeandurid ei paikne reeglina liiklusmärkide vahetus läheduses, vaid samal teelõigul hajutatult. Arvestatakse erinevaid ilmastikuolusid, mille kohta saadakse info teeilmajaamadest. Andmeid kogutakse tee- ja õhutemperatuuri, niiskuse, tuulekiiruse, nähtavuse, sademete liigi, teekatte seisundi ja teiste parameetrite kohta. Hetkel tuleb info iga kümne minuti tagant, kuid tulevikus saab seda ka tihedamini uuendada.

Lubatud kiirust nad siiski ise veel ei tõsta ega langeta, vaid seda peab ikkagi tegema liiklusjuhtimiskeskusest inimese käsi. Üks erand aga on: Rahula tagasipööre enne Tallinna ringteed, kuhu tekib sõidukite tuvastamise süsteem.

“Kui sõiduk tuleb Tallinna poolt ja läheb vasakpoolsele rajale tagasipööret tegema, tuvastatakse sõiduk andurite abil ja Pärnu poolt vastassuunas tulijatel vähendatakse kiirust,” ütles Vaikmaa. “See süsteem toimib reeglina täiesti autonoomselt.”

Inimese käsi on vahel

Põhimõtteliselt saaks maanteeamet märgid seadistada ka nii, et nad muudavad lubatud sõidukiirust vastavalt kogutud andmetele täiesti ise, aga teiste riikide kogemus näitab, et vähemalt praegu pole see veel hea mõte.

“Teeilmajaamad ei ole alati sada protsenti usaldatavad, tegemist on ühes punktis mõõdetud väärtustega ja näiteks võivad anduritega olla rikked ja vähemalt osaliselt peab operaator neid otsuseid valideerima,” rääkis Vaikmaa.

Infotablood saavad püsti nii Eesti kui Läti poolele.

Maanteeameti nägemusel võiks sarnast süsteemi laiendada tulevikus ka teistele suure liiklussagedusega lõikudele, näiteks Tallinna ringteele kui selgub, et see tasuks ära. Veel kaugemale vaadates võiks palju infot edastada ka otse autosse.

Maanteeamet pakub seda koostöös Waze´iga juba täna, kuid tulevikus soovivad nad seda veelgi täiendada. Teeäärsete märkide suur eelis on aga see, et nendega saab informeerida kõiki autojuhte võrdselt ja teelt tähelepanu ära pööramata.

Sarnaseid märke kavatsevad paigaldada maanteele ka lätlased, nii et Riiga sõitmine läheb ka Läti poolel ilmselt kiiremaks ja turvalisemaks.