Eesti ei erine teistest Euroopa riikidest ja kiiruseületamine on üks massilisemaid õigusrikkumisi Eesti teedel, mis moodustab vähemalt 1/3 kõikidest liiklusalastest väärtegudest.

Andmed 01.01 – 07.06.2018

Kiiruse kasvades halveneb ka auto juhitavus. Paraku on meie teedel palju õnnetusi, kus möödasõidul juhitavuse kaotamise tõttu sõitis auto teelt välja. Aastatega on suurenenud ka ühesõidukiõnnetuste arv, mille üheks põhjuseks lisaks autojuhi seisundile on ka teeoludele sobimatu kiirusevalik.

Miks see ohtlik on?

Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Reageerimisaeg on see, mida juht oluliselt muuta ei saa. Ohu märkamisest, nt laps või loom jookseb ootamatult teele, kuni jala piduripedaalile vajutamiseni tähelepanelikul juhil kulub vähemalt 0,8-1 sekund. Kui tähelepanu on hajunud – juht räägib telefoniga, laps nutab autos, vahetab muusika kanalit–, siis reageerimisaeg võib ulatuda kuni 3 sekundini. Kiirusel 90 km/h läbib auto 1 sekundi jooksul umbes 25 meetrit.

Kiiruse kasvuga suureneb ka pidurdusteekond. Sõites 90 km/h piirkiiruse asemel kiirusega 100 km/h, pikeneb pidurdusteekond keskmiselt 22%. Kiiruse kasvuga 2 korda pidurdusteekond suureneb 4 korda.

Pidurdusteekonda mõjutab ka teekatte. Märjal teekattel pidurdusteekond võib olla kuni kaks korda pikem. Tugeva vihmasaju korral suuremal kiirusel võib tekkida vesiliug. Sattudes vesiliugu sõiduk ei ole juhitav. Kõige tulemuslikum meetod vesiliu vältimiseks on kiiruse vähendamine.

Sõidukiirusel on oluline mõju liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskusastmele. Kuigi paljudele autojuhtidele võib tunduda kiiruseületamine väikese riskina, siis eriti oluliseks muutub kiirus kokkupõrkehetkel jalakäijate ja jalgratturitega.

Kui kiirusel 50 km/h liikuva auto kokkupõrkel jalakäijaga on hukkumise tõenäosus jalakäijale 40%, siis 60 km/h kiirusel on hukkumise tõenäosus jalakäijale juba 70%. Mõtlemapanev, mis?

Sajakilomeetrisel distantsil on piirkiirust +10km/h ületades maksimaalne ajavõit vaid 7 minutit. Kiiruseületamine tähendab ka mitmete möödasõitude tegemist kaasliiklejatest. Möödasõit on üks ohtlikemaid manöövreid liikluses. Oluliselt pingevabam on sujuv sõit piirkiirusel, lisaks on see ka auto- ja kütusekulusid arvestades säästlikum.

Sõidukiiruse ja ajavõidu kalkulaatori leiad siit.

Keskmine ei kasva

Kui suurendada maksimaalset sõidukiirust kiirust 10 km/h võrra, siis keskmine sõidukiirus suureneb ca 2,5 km/h võrra. Kas see tasub ära enda ja teiste liiklejate riski seadmist.

Sõidukiiruse suurenedes juhi vaateväli kitseneb ja oluline info võib märkamata jääda. Seistes on inimese nägemisväli enda ette ja külgedele ligikaudu 180 kraadi. Kiirusel 30 km/h on nägemisväli vähenenud juba 140-150 kraadini. Kiirusel 60 km/h on see ahenenud umbes 60 kraadini ning 120 km/h kiiruse juures vaid 10-15 kraadi!

Juhid ületavad piirkiirust sageli ja seda ei peeta oluliseks rikkumiseks. 2014. a sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu andmetel ületab enda hinnangul linnadevahelistel põhiteedel kehtestatud piirkiirust 81% vastanud juhtidest. Kiiruse ületamine jääb enamasti vahemikku 1-10 km/h. 9% juhtidest ületab lubatud piirkiirust rohkem kui 10 km/h.

Ka linnades ja asulates ületavad juhid enda hinnangul kiirust sageli ja seda teeb enamik vastanutest (64%).

Et jõuda õigel ajal kohale, tuleb õigeaegselt välja sõita ja mitte riskida enda ja teiste eludega. Teid oodatakse koju tervete ja elusatena! Ohutut liiklemist!