Paula Johanna Adamson: Jalakäija, ära unusta ennast ülekäiguraja äärde passima!

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Vabandame juhtide ees, kes pidid fotolavastuse jaoks oma kiirust vähendama.

Vaba aja veetmiseks on meeletult palju võimalusi. Ma käin vahel Sauel discgolfi mängimas või Männikul ujumas. Aga mõned inimesed näiteks käivad ülekäiguradade ääres tolgendamas.

Mõned aastad tagasi kui ma Tartus elasin, nägi Supilinnas vahel poisikesi, kellele meeldis jalgrattaid autoteele visata, kui auto parasjagu tuli. Ülimalt ohtlik ja tobe, aga mõnevõrra arusaadav, sest väikesed lapsed ei teegi alati arukaid asju. Eriti kui nende vanemad sellele suures plaanis eriti kaasa ei aita.

Need inimesed, kes vabal ajal ülekäiguradade ääres tolgendavad, ei ole väikesed lapsed. Vahel ehk on ka. Enamasti on nad täiskasvanud inimesed. Halvimal juhul nende pisikeste poiste vanemad, kes jalgrattaid teele loobivad.

Mida nad plaanivad?

Kulged mööda Tartu maanteed, tahaks paremale Laikmaale keerata. Näed kaugelt, et ülekäiguraja ääres seisavad kaks sõbranjet. Jutustavad. Ühe plätu kand on äärekivi serval, aga mõlemad on seljaga ülekäiguraja poole.

Mis see nüüd siis tähendab? Kas nad just läksid üle tee ja nüüd mõtlevad elu üle järele? Kas nad tahavad lähiajal üle tee minna? Kas nad üldse teavad, et seal on ülekäigurada? Kas nad ootavad kedagi? Jõuad veidi lähemale. Istuvad telefonis.

Ühtegi ohtlikku vanainimest pole kohanud

Jälgid ja jõuad arusaamale, et ju nad siis lihtsalt unustasid ennast sinna. Tundub nagu suht loll nulli ka pidurdada, kui nad seljaga tee poole on. Võtad hoogu veidi maha ja jälgid neid kahte ikka kahtlustavalt, aga oled aru saanud, et sul vist ei ole vaja neile teed anda, sest neile lihtsalt meeldib seal seista.

Või siis ei meeldi. Enam. Sest hetk enne seda, kui sa üle sebra hakkad sõitma, teeb üks kannapöörde ja astub lihtsalt teele. Sõtkud oma pidurid põhja ja jääd seisma. Ja siis need kaks ehmatavad su ABS-i kõrina peale ära ja vaatavad sind, nagu sa oleks ränk kriminaal, huligaan ja üleüldse väga halb inimene.

Kurat küll – autokoolis räägiti, et vanainimesed on ohtlikud, sest nad võivad keset ülekäigurada ümber mõelda ja ümber pöörata ning tagasi minna. Ühtegi sellist olukorda pole mul ette tulnud, aga neid tööealisi üllatus-camper’eid tuleb alatasa ette.

Ja siis algab seminar…

Teinekord mõtled, et oled vanem ja targem – pidurdad ikkagi nulli ja ootad, mis saab. Ja kui sa oled seisma jäänud, näed tee ääres kahte täiskasvanud inimest, kes jõllitavad sind hämmeldunud nägudega. “Oo, seda need triibud siis tähendavadki!”

Vaatavad üksteisele otsa selliste küsivate nägudega, et ei tea, kas peaks nüüd lausa üle tee minema, kui me kõik juba siin selles üllas olukorras oleme. Või ei peaks. Äkki ikka peaks. Ja siis algab seminar.

Võiks ju arvata, et sa ei pea seminarist osa võtma ja võid oma teed jätkata. Aga ei, sest teadupärast on neil igasugune õigus lõpetada oma seminar mistahes millisekundi jooksul ja siis lihtsalt teele prahvatada.

Saabub suur sündmus

Ja kui sa sellel hetkel oma paaritonnise rauakolakaga ülekäigurajal oled, oled sina süüdi, kui midagi juhtub.

Sina võid ju teada, kus suunas sa oma rauakolakat juhtida tahad, aga kuna need kaks ei saa oma kahe jalagi juhtimisega hakkama, siis oled sina vastutav!

Seega sa võtad seminarist osa. Istud seal, kuni Mari ja Mati otsustavad, et täna on see auväärne päev, kus nad päriselt proovivad siis selle ülekäiguraja kasutamise eesmärgipäraselt ära ka! Ja võib-olla nad ei otsustagi, kurat seda teab.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.